Töötajate joobe kontrollimist võimaldav eelnõu valmib enne aasta lõppu

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja. Alkoholi ja nimetatud ainete mõju all töötamine on selle seaduse alusel keelatud, kuid kuidas peaks tööandja töötaja joovet kontrollima, seadus välja ei too.

Andmekaitse inspektsioon (AKI) tegi tänavu kevadel sotsiaalministeeriumile ja majandusministeeriumile ettepaneku, et seadusesse loodaks selleks selge õiguslik alus, sest töökohtades on vaja tööõnnetuse riski vähendamiseks ja tööohutuse tagamiseks joovet kindlaks teha.

Eelmise nädala lõpus saatis MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder AKI peadirektorile Pille Lehisele kirja, kus kinnitas, et nad tegelevadki töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu koostamisega ning sellesse on plaanis lisada ka õiguslik alus töötajate joobe kontrollimiseks.

"Eelnõu saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks neljandas kvartalis 2025. aastal," lisas Suder.

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Pille Lehis kirjutas enne jaanipäeva ministeeriumidele, et tööandjad on murega nii tööinspektsiooni kui ka AKI poole pöördunud, kuna võimalused töötajate joobe kontrollimiseks on praktikas piiratud.

Lehise sõnul kontrollib osa tööandjaid praegugi alkomeetritega töötajate joovet, ent kuna joove on terviseseisund, kaasneb selle kontrollimisega töötajate terviseandmete töötlemine ehk riive inimese eraelu puutumatusele, mistõttu peaks seda tegema selgel õiguslikul alusel.

"Terviseandmed on oma olemuselt andmed, mida tuleb kaitsta oluliselt hoolikamalt kui tavalisi isikuandmeid. Ühtlasi peab terviseandmete töötlemisel olema tavapärasest tähelepanelikum, sest võimalik privaatsuseriive on suurem ning selliste tundlike andmete töötlemisel võib olla andmesubjektidele märkimisväärne kahjulik mõju," lisas AKI juht.

Ta märkis, et levinud arvamuse kohaselt võib töötaja joovet kontrollida tema enda nõusolekul, kuid tegelikult ei peeta seda töösuhetes siiski sobivaks aluseks, sest tööandja on jõupositsioonil ning pole võimalik tagada, et töötaja nõusolek on tegelikult vabatahtlik. Ka jääb töötajale õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta.

"Isegi kui tööandja tõendab, et töötajate nõusolek on tegelikult antud vabatahtlikult, leiab inspektsioon, et nõusolek saab olla kohane ainult nendes erandlikes olukordades, kus töötajatele ei kaasne selle andmisega mingeid negatiivseid tagajärgi, olenemata sellest, kas nad annavad nõusoleku või mitte. Näiteks võib selliseks olukorraks olla filmimine kontoris või piltide kasutamine siseveebis ehk juhtumid, mis suure tõenäosusega ei mõjuta kuidagi töösuhet," tõi Lehis välja.

Seega peab AKI vajalikuks, et joobe kontrollimine oleks seaduses täpselt reguleeritud. Väga tähtis on seejuures, et testimisprotseduurid oleksid läbipaistvad ja täpsed ning joovet kontrollitaks põhjendatult, arvestades konkreetse töö iseloomu.

"Parim lahendus selleks oleks luua selge regulatsioon, mis tasakaalustaks tööandjate kohustuse tagada tööohutus ja töötajate õiguse privaatsusele ning mis tagaks töötajate joobe kontrollimise meetmete kooskõla isikuandmete töötlemise põhimõtetega," ütles Lehis.

Andmekaitseinspektsiooni ettepanekule on toetust avaldanud ka kaubandus-tööstuskoda, mille peadirektor Mait Palts on varem öelnud, et tööandjad puutuvad tihti kokku olukordadega, kus turvalist töökeskkonda ohustavad lisaks alkoholile ka narkootilised ja psühhotroopsed ained.

Allikas: https://www.err.ee/