Peamine ühine joon on see, et töötaja nõusolekut ei peeta töösuhetes sobivaks aluseks terviseandmete töötlemiseks, sealhulgas ka joobeseisundi tuvastamiseks. Sellisel seisukohal on ka Euroopa Andmekaitsenõukogu.
Poola
Poolas viidi 2023. aastal lõpule põhjalik õigusloomeprotsess, mille tulemusena lisati tööseadustikku selgesõnaline alus töötaja joobe kontrollimiseks. Muudatused lubavad tööandjal testida töötaja joovet, kui see on vajalik elu, tervise või vara kaitseks. Testimine peab toimuma tööandja kehtestatud töökorralduse reeglites sätestatud alustel ning selle tulemus tuleb dokumenteerida. Nõusolekut ei peeta piisavaks aluseks, tegemist on eriliiki isikuandmete töötlemisega.
Saksamaa
Saksamaa andmekaitsereeglid lubavad tööandjal töödelda joobeseisundit puudutavaid andmeid juhul, kui see on vajalik tööõigusest tuleneva kohustuse täitmiseks ning puudub põhjus eeldada, et töötaja huvid kaaluvad üles töötlemise vajalikkuse. Nagu paljudes teisteski riikides, ei loeta Saksamaal töötaja nõusolekut töösuhetes piisavalt vabatahtlikuks, kuna see võib toimuda vaikiva surve all.
Kollektiivlepingute ja ettevõttesiseste kokkulepetega võib reguleerida ka tehniliste jälgimis- või testimisseadmete kasutamist, kuid ka sellisel juhul ei saa andmetöötlus põhineda pelgalt töötaja nõusolekul. Saksamaa töö- ja andmekaitseõigus on kehtestatud föderaalsel tasandil, kuid liidumaadel võib olla erinevusi, eeskätt avaliku sektori puhul.
Soome
Soome õigusruumis on tööandjal lubatud töötajalt joobetuvastust nõuda üksnes konkreetse ja põhjendatud kahtluse korral, kui see on tööohutuse tagamiseks või töötaja töövõime hindamiseks hädavajalik. Testimise viib läbi tervishoiutöötaja ning see eeldab läbipaistvat selgitust töötajale.
Viimastel kuudel on Soome meedias tähelepanu pälvinud tööandjate katsed kontrollida töötajate alkoholitarvitamist isegi väljaspool tööaega. Arutelud on saanud tõuke juhtumitest, kus tehakse vereanalüüse, mis näitavad alkoholi liigtarvitamist viimaste nädalate jooksul. Sellised praktikad on põhjustanud avalikke vaidlusi ning toonud esile vajaduse rangemate juhiste ja eetiliste piiride järele. Debatt selgema õigusliku raamistiku vajalikkusest on sealgi päevakorras.
Rahvusvaheline kogemus näitab, et joobeseisundi kontroll ei ole iseenesest privaatsuse rikkumine, kui see toimub selgelt määratletud õiguslikul alusel, läbipaistvalt ja töötaja põhiõigusi austades. Eri riikide kogemused kinnitavad aga, et selgete ja tasakaalustatud reeglite puudumine toob kaasa ebakindlust ja vaidlusi. Just seetõttu on mõistlik, kui ka Eestis sellele küsimusele seadusandlikult selgus antakse.
Allikas: https://www.tooelu.ee/
08.07.2025