Paljud praktikandid täidavad tööülesandeid ilma töötasuta

Ühed agarad praktikakohtade pakkujad on ministeeriumid, kuhu praktikant ei tule kohvi keetma, vaid saab päris tööülesandeid ning teda aitab nende täitmisel juhendaja. Sealjuures on ministeeriumid algusest peale ausad, et praktikant oma töö eest reeglina tasu ei saa.

"Meil hiljuti oli väga hea kogemus, kus meil tuli siis majanduse valdkonnast inimene praktikale majandusanalüüsi peale ja meie analüütikute tiimi. Seal ta tegeles äriregistri andmete põhjal ettevõtete analüüsimisega, et milline oleks selline ettevõtte profiil, kes oleks potentsiaaliga eksportija," lausus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teadmusjuhtimise valdkonna juht Külliki Tafel-Viia.

Kogemuse saamist peetakse MKM-is tasu saamisest olulisemaks. Tavaliselt pole tudengitel aga praktika sooritamise kõrval aega palgatööl käia.

Sama ministeeriumi töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler Ulla Saar toob välja, et piir tasustamata praktika ja töölepinguseaduse järgi töötamise vahel on õhkõrn ja varem on ette tulnud, et ministeeriumid kipuvad seda unustama.

"Ta ongi üheksast viieni, viis päeva nädalas, teeb täpselt sama tööd, mida keegi teine seal kõrval. Toodab asju, mis lähevad kasutusse ja siis on tegemist tööga. Selle eest tuleks maksta ka proportsionaalset ja õiglast tasu," ütles Saar.

Samas on raske vaielda praktika olemuse üle, kuna Eesti seadustes puudub sellele täpne regulatsioon. Seepärast pole ka praktikatasu kuidagi reguleeritud.

Ühed aktiivsemad praktikantide kasutajad on pangad. Swedbank palkab neid igal aastal sadakond. Praktikatasu on seal sõltuvalt valdkonnast 1000 kuni 1500 eurot.

"Me anname alati päris tööülesandeid, mis on vastavas osakonnas vajalik teha. Loomulikult on juhendaja seal kõrval, aga kõik, mida nad teevad, see ikkagi otseselt või kaudselt mõjutab meie klientidele pakutavaid tooteid või teenuseid, nende pakkumist, nende edasiarendamist," sõnas Swedbanki karjäärikeskuse juht Heleriin Adelbert.

Kas praktika vastab seadusele või kisub see sisult rohkem töö poole, ei kontrolli Eestis keegi. Praktika on aga paljude erialade puhul õppe kohustuslik vorm, kus tudeng peab saama oma teadmisi töökeskkonnas proovile panna.

"Eestis meil kehtib lepinguvabadus. Kaks inimest võivad omavahel nende seaduste piirides kokku leppida ükskõik milles ja seetõttu meil ka täna sellist täpselt defineeritud praktika regulatsiooni seaduse tasandil ei ole. Ülikoolid, kutsekoolid, õpilased, kes soovivad või peavad praktikat tegema, on siis vabad ise mõtestama ja kokku leppima, et mis see sisu on ja kuidas seal nende osapoolte õigused-kohustused on," rääkis Saar.

Seepärast soovitab Saar igaühel ise oma õiguste eest seista.

"Inimesed ise peaksid mõtlema. Tööinspektsiooni kodulehel on väga palju infot selle kohta, et millal on tegemist töötegemisega ja millal peaks nõudma tasu. Ehk siis inimesel on õigus ja võimalus iseenda eest seista ja kokku leppida siis need praktikatingimused," lisas Saar.

Allikas: https://www.err.ee/