Eestlased pensioniks ei kogu. Inflatsioon sööb usalduse
11.07.2025
Ligi veerand Eesti inimestest ei kogu pensioniks, näitab Luminori tellitud uuring.
Norstati läbiviidud uuringu kohaselt koguvad Eesti inimesed pensioniks valdavalt teise ja kolmanda pensionisamba kaudu. Samal ajal ei kogu 22% uuringus osalenutest pensioniks üldse.
Panga pensionifondide fondijuht Vahur Madisson märgib, et pensioniks mittekogujate osakaal kasvab vanusega – kui 20.–30. eluaastates ei kogu pensioniks 18% vastanutest, siis 50. eluaastates on see juba 26%. „Seda on ilmselt mõjutanud meie pensionisüsteemi uudsus võrreldes teiste OECD riikidega ning ka asjaolu, et varasemad tootlused ei olnud nii tugevad kui praegu, sest pensionifondidel ei olnud lubatud investeerida aktsiatesse 100% ulatuses. See kindlasti mõjutas nii mõnegi koguja varasemat otsust.“
Pensioniks mittekoguvate inimeste kõige levinum põhjus oli eeldus, et selleks ajaks, kui pensioniiga kätte jõuab, on nende kogutud raha väärtus inflatsiooni ja muude ettenägematuste tõttu vähenenud – nii vastas 37% mittekoguvatest inimestest.
„Pensionifondid investeerivad eelkõige sellistesse varadesse, mis aitavad inflatsiooni mõju vähendada. Isegi kõrge inflatsiooni tingimustes on pensionifondid suutnud teenida rohkem, kui inflatsioon inimeste säästude väärtust vähendanud on. Seetõttu on fondide reaalne pikaajaline tootlus jäänud positiivseks,“ selgitab Luminori fondijuht.
Neljandik pensioniks mittekoguvatest inimestest vastas, et nad ei suuna raha tulevikku, kuna neil puudub usaldus Eesti pensionisüsteemi vastu. Viiendik vastanutest märkis, et nad ei ole pensioniks kogumisele mõelnud – see on peamiseks põhjuseks ka ligi pooltel 20. eluaastates inimestel, kes pensioniks ei kogu.
Tema sõnul on Eesti pensionisüsteem end aastate jooksul korduvalt tõestanud, sest fondide tootlus on viimaste andmete järgi jõudnud koguni OECD riikide tippu. Aktiivselt kogub pensioniks endiselt ligi 500 000 inimest. Madissoni hinnangul on murevaba pensionipõlve eelduseks teadlik kogumine, mistõttu tasub ka neil, kes seni pole seda teinud, mõelda oma tulevikule ja tutvuda tänapäevaste pensionifondidega. Sobiva lahenduse leiab tema sõnul peaaegu igaüks.
Liitintressi mõju on tohutu
Madisson selgitab, et pensioniks kogumise edasilükkamine võib tulevikus tähendada märgatavalt väiksemat rahasummat. Põhjus peitub liitintressi mõjus, mis avaldub kõige tugevamalt just pika aja jooksul. Kui investeerida finantsinstrumentidesse või pensionifondidesse, ei lisandu tootlus igal aastal lihtsalt eraldi summana. Iga perioodi kasum arvestub järgmise aluseks, nii et raha hakkab ajas kiiremini kasvama ja kogutud summa suureneb märkimisväärselt.
Fondijuht toob näiteks, et kui 25-aastane inimene hakkaks igakuiselt investeerima 100 eurot ning teeniks igal aastal rahaturgude ajaloolist keskmist tootlust (8%), koguneks talle 65. eluaastaks ligikaudu 310 000 eurot, millest 262 000 eurot moodustaks liitintressi osa. Kui samadel tingimustel alustada investeerimisega aga 35-aastaselt, koguneks 65. eluaastaks enam kui kaks korda väiksem summa – 136 000 eurot.
„Mida pikem on kogumisperiood, seda tugevam on liitintressi mõju kogumisperioodi lõpus. Kui pensionini on jäänud veel 5–10 aastat, mängib liitintress pikaajalise koguja jaoks väga olulist rolli,“ selgitas Madisson.
Allikas: https://arileht.delfi.ee/