Kas saaksid hakkama? Iga neljas eestlane jääks pikema haiguslehe korral rahata

ERGO kindlustuse tellitud uuring toob välja murettekitava tõsiasja: eestlased on Balti riikide võrdluses kõige halvemini valmistunud pikaajaliseks töövõimetuseks. Kui peaks juhtuma, et tuleb kuueks kuuks töölt kõrvale jääda, suudaks vaid 14% eestlastest oma igakuised finantskohustused täita.

Kokku lausa 25% uuringus osalenud Eesti inimestest tunnistas, et ei tuleks pooleaastase töövõimetuse korral toime oma tavapäraste väljaminekutega, nagu laenud, liisingud ja muud püsikulud. Ainult kolmandik usub, et tuleks tõenäoliselt toime, ent 31% peab olukorda väga keeruliseks.

Lätis ja Leedus on seis küll veidi parem, ent endiselt murettekitav. Lätis ei saaks pikema töövõimetuse korral oma rahaliste kohustustega hakkama 22% ning Leedus 14% vastanutest. Samas tunneb end kindlalt 17% lätlastest ja koguni 28% leedukatest.

Uuring toob esile ka suure soolise lõhe. Kõigis kolmes Balti riigis tunnevad naised end töövõimetuse korral märksa ebakindlamalt kui mehed. Kõige teravam on kontrast Eestis: vaid 11% naistest usub, et saaks kuuekuulise haiguslehe korral oma kulud kaetud, samas kui meestest usub seda 17%.

Vanuseliselt paistavad Eestis kõige haavatavama rühmana silma 40–49-aastased – 66% neist ei tuleks pika töövõimetusperioodiga toime. Lätis ja Leedus on kõige suurema riskiga noored vanuses 18–29, kellest samuti rohkem kui pooled jääksid rahaliselt hätta.

„Paljud inimesed loodavad heale õnnele ja usuvad, et nendega õnnetusi ei juhtu. Tõsiasi on aga see, et keegi meist pole nende eest päriselt kaitstud,“ ütles ERGO õnnetusjuhtumikindlustuse portfelli juht Alice Karula. Tema sõnul võib ka lihtsana näiv õnnetus pikaks ajaks rivist välja lüüa. Näiteks on inimesed pidanud töölt eemale jääma aiatööde käigus redelilt kukkumise või jala ukse vahele jäämise tõttu.

Küsimusele, kuidas inimesed end töövõimetuse korral majanduslikult kindlustaksid, vastas 40% eestlastest, et loodaks pere või lähedaste abile. Sama paljud kasutaks oma sääste. Laenu võtaks vaid 6%, ent lausa veerand vastanutest tunnistas, et pole üldse mõelnud, kuidas sellises olukorras toime tulla.