Parempoolsed soovivad alampalga kaotamist

Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler teatas, et praegune süsteem surub tööturult välja suure hulga inimesi, kes vabamate reeglite korral tööd leiaksid.

"Paradoksaalsel viisil teeb praegune miinimumpalga nõue kõige rohkem liiga just kõige raskemas olukorras olevatele inimestele, kelle aitamisega selle määramist tavaliselt põhjendatakse," ütles Kiisler.

Kiisleri arvates on alampalga nõue sisuliselt ühiskonna kõige nõrgemas positsioonis olevat osa diskrimineeriv reegel, mis keelab tööandjal palgata neid, kelle oskuste eest ei ole võimalik maksta vähemalt riiklikult ette kirjutatud summat.

"Ilusal eesmärgil loodud reegel annab tegelikkuses risti vastupidise tulemuse. Just kõige haavatavamad inimesed, vähese kogemuse või madalama töövõimega töötajad, tõrjutakse tööturult välja."

Kui Eestis alampalka ei oleks, leiaks Kiisleri hinnangul märksa rohkem inimesi endale jõukohase ja seadusliku töö. See tähendaks rohkem maksumaksjaid, vähem ümbrikupalka ja rohkem väärikust neile, kes tahavad ja suudavad töötada.

"Mida rohkem tööd ühiskonnas tehakse, seda rikkamad oleme me kõik keskmiselt, kogu ühiskond võidab," rõhutas ta.

Alampalga süsteemi üks suuremaid puudusi on Kiisleri sõnul ka asjaolu, et see ei arvesta regionaalseid erinevusi: Tallinna südalinnas ja ääremaa vallas kehtib sama nõue. Ka ei tee reegel vahet, kas tegemist on töökogemuseta noorega või näiteks pensionäriga, kes tahab natuke lisa teenida, või hoopis inimesega, kes tervislikel põhjustel soovib töötada väiksema koormusega.

"See lähenemine, kus kõik inimesed surutakse ühtlaseks massiks, ei ole kuidagi põhjendatud," märkis Kiisler. Kui inimene tahab töötada just sellise koormuse ja tasu eest, mis talle sobib, ei tohiks riik kunstliku palgapiiranguga sekkuda. "Alati on kõige parem, kui inimesed lepivad ise omavahel kokku," lisas Kiisler.

Kiik: käed eemale alampalgast!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Tanel Kiik teatas, et Parempoolsete ettepanek kaotada alampalk on eluvõõras ega arvesta Eesti tööturu tegelikkust.

"Väide, et miinimumpalk tõrjub madalama oskustasemega inimesed tööturult, põhineb aegunud teooriatel ja ei leia kinnitust praktikas – riikides, kus alampalk on Eestist märksa kõrgem, ei ole see toonud kaasa massilist tööpuudust."

Kiik leidis, et ilma alampalgata "lihtsam tööle pääsemine" tähendaks töötajatele nii madalat sissetulekut, millega ei ole võimalik ära elada.

"See süvendaks palgavaesust, suurendaks vajadust sotsiaalabi järele ja jätaks nõrgemas positsioonis inimesed kaitseta."

Kiige sõnul on alampalga kokkuleppimine kõigi tööturu osapoolte huvides, sest see tagab töötajatele vähegi inimväärse sissetuleku ja ettevõtjatele ausa konkurentsi.

"Õiglane miinimumpalk vähendab ebavõrdsust, toetab inimeste toimetulekut ning kasvatab sisetarbimist, millest võidab ka ettevõtlus."

Tööandjate ja ametiühingute erimeelsus

Tööandjate keskliidu arvates võiks alampalk tõusta Eesti Panga prognoositud keskmise palgakasvu ehk 5,1 protsendi võrra, samas kui ametiühingute keskliit soovib selle kasvu 11,8 protsendi võrra ehk 991 euroni.

Kuna ametiühingud ja tööandjad ei suutnud möödunud sügisel omavahel kokkuleppele jõuda, jätkusid läbirääkimised riikliku lepitaja Meelis Virkebau juures, kes 6. jaanuariks kompromissettepaneku esitas.

Praegu ei soovi ei Virkebau ega kumbki keskliit ettepaneku sisu avalikustada ega seda kommenteerida, kuid oma seisukoha peavad mõlemad liidud riiklikule lepitajale esitama hiljemalt reedeks.

Allikas: https://www.err.ee/