Tehisaru tulek võib ajutiselt tööhõivet suurendada

Ilmaennustajad tunnevad märke, mida nad jälgivad. Sellegipoolest õnnestub ennustamine vaid võrdlemisi lühikeses ettepoole vaates. Meie elame päevade rütmis, aga ilm toimetab omatahtsi. Kui vaid õigeid märke leida osataks, oleks enamasti näha, milline on homne ilm. Pikem vaade sisaldab palju oletusi ja tulemus on halvem.

Sissejuhatava mõtte ja ajakirjas The Economist avaldatud tähelepaneku toel tärkab kiusatus tõlgendada lähiaja majanduskliimat, täpsemalt tehisintellekti mõju tööhõivele. Viimasel ajal kostub mitmelt suunalt, et oodatud tööhõivelangus pole osutunud tõeseks. Selle asemel on tööd isegi juurde tulnud. Kas see tähendab, et TI ei ohusta tööpakkumist või on küsimus signaalide ekslikus tõlgendamises?

Lähtugem väitest, et ilmamuutus ei vaata kalendrit, vaid tärkab juhuslike, raskesti ennustatavate lainetena. Tõus algab mitmeid tunde varem ega sarnane sellele, milliseks osutub selle kulminatsioon. Sestap tõstatub küsimus, kuidas tõlgendada märke, kui paralleelselt tööde pädevuses konkureeriva TI arenguga kasvab inimeste tööhõive.

Nähtus pole uus. Sarnased mustrid korduvad vahetult enne murrangut. Ajalugu muutub harva mööda sirget joont. Suure muutuse esimeseks märgiks ei pea olema seni domineeriva ennatlik murenemine, vaid hoopiski aktiivsuse suurenemine ja töötajate lisandumine. Vahetult enne uut lihtsustust muutuvad sotsiaalsed süsteemid keerukamaks, neisse lisandub kihte ja tööd, mida varem polnud.

Paistab, et oleme tunnistamas sarnast olukorda. Pole vaja isegi tagasi vaadata, sest näite leiab veel ühest värskest oodatavast murrangust. Isejuhtivate sõidukite levikuga ennustatakse autode arvu vähenemist. Eraomanduses autod seisavad 90 protsenti ajast.

Jooksvalt tellitava sõiduteenuse tagamisel kahaneb taolise autopargi omamise vajadus. Enne autode arvu langust leiab aset vastupidine ja sõidukeid tuleb teedele juurde. Sõitma hakkavad ka inimesed, kellel puuduvad load ja kellel pole kunagi autot olnud. Süvenev liiklustihedus kiirendab seejärel ebatõhusamatest autodest loobumist.

Ajalooline näide protsessist on põllumajandus. Nii Euroopas kui USA-s oli 19. sajandi alguses peamiseks tööandjaks põllumajandus. Sektoris oli hõivatud umbes 70–90 protsenti töövõimelisest elanikkonnast. Tänapäevaks on vastav näitaja kaks protsenti. Põllutööd on rohkem, kuna tarbijaid on rohkem, aga töö teevad ära masinad. Põllutöömasinaid asuti valmistama vabrikutes. Need asusid linnades, kuhu kogunes rohkem inimesi, kes vajasid rohkem süüa. Hetkeliselt kasvas põllumajanduses töötajate arv, et siis kiiresti langeda.

Sama juhtus vabrikutöölistega. Enne kui vabrikuid automatiseerima asuti, kasvas sealsete töötajate arv. Ühed valmistasid ning teised installeerisid uusi masinaid olemasolevate protsesside kõrvale, kuni need asusid inimesi asendama. Enne e-kirjade ajastut saavutas kirjade saatmine haripunkti. Enne digifotograafia toodud hävingut fotofilmile kasvas eelmise põlvkonna kaamerate kasutus ja nendega seotud teenused jne.

Ootamatu kasvu põhjus on lihtne. Uued tehnoloogiad lisavad vanasse valdkonda täiendavaid kihte, mitte ei asenda olemasolevaid. Ühtlasi kasvab hüppeliselt keerukus. Paralleelsete probleemide lahendamiseks vajatakse täiendavaid inimesi ja masinaid, kuni järgneb lihtsustus. Uued süsteemid saavutavad küpsuse ja kõrvaldatakse kitsaskohad, sh töötajad.

Märke sarnasest mustrist võib märgata ka TI ja tööhõive dünaamika vallas. The Economist kirjeldab olemasolevate ametite kõrvale omapärase uue töökihi lisandumist. Nendeks on kõrgelt koolitatud spetsialistid, nagu arvutiinsenerid, juristid, arstid ja raamatupidajad, kelle töö on treenida TI-mudeleid, valideerida nende tööd, parandada protsesside vigu ja tõrkeid, auditeerida, kontrollida protsesside eskaleerumist jmt.

Nad teenivad korralikku palka, tehes täiendavat tööd protsessides, mille TI peagi asendab. TI rakendusega lisandub mitmeid uusi rolle, mida ei osanud keegi ette näha. Kes oleks osanud ennustada, et ta saab tööd isejuhtivates sõidukites hätta jäänud reisijate kriiside lahendajana, saades palka autosse kinni jäänud hirmunud indiviidide rahustamise eest? Sellist tööd jätkub, kuni probleemne pudelikael lahendatakse. Seejärel saavutab sotsiaalne süsteem uue lihtsustatud seisundi.

Töökohad, mida TI tõttu täna luuakse, on reaalsed. Töökohad, mida see võib homme kaotada, on samuti reaalsed. Tegemist ei ole vastuolu, vaid ajaloolise mustriga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Allikas: https://novaator.err.ee/