Sutt: aastal 2035 pole Eestis ühtegi tossavat põlevkivijaama

Sutt selgitas "Terevisioonis", et Eesti energiamajanduse arengukaval (ENMAK 2035) on kolm suuremat eesmärki: tagada Eesti energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet läbi soodsama elektri hinna ning kolmandaks aidata kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule.

"Viimane pole kuidagi ideoloogiline valik, vaid väiksem keskkonnajälg on puhtalt konkurentsieelis. Kui me vaatame, mida maailmas tehakse, siis kõige rohkem investeeritakse just puhtasse energiasse. On see siis taastuvenergia või tuumaenergeetika."

Suti sõnul on tuumaenergeetika üks osa ka Eesti energiaplaanist, aga tuumajaam, kui ta peaks tulema, 2035. aastaks veel suure tõenäosusega elektrit ei tooda.

Küsimusele, kas 2035. aastaks pole Eestis ühtegi tossavat põlevkivijaama, vastas Sutt, et selle peale võib küll üsna kindel olla.

"Põlevkivijaamad on senikaua vajalikud kuni meil muid juhitavaid võimsusi ei ole. Aga näiteks Elering on juba hanke välja kuulutanud ja võitjad selgunud just juhitavate võimsuste rajamiseks. Ja kui hinna poolt vaadata, siis eelmise aasta elektri hind oli viimase viie aasta kõige soodsam."

Kõige parem on maismaatuulepark

Suti sõnul vajab Eesti uusi tootmisvõimsusi ning kõige kiirem, efektiivsem ja parema hinnaga on selleks maismaatuul.

Küsimusele, kuidas maismaatuuleparkide vastu kohalikes kogukondades tekkinud vastuseisu ületada, vastas Sutt, et kogukondadest keegi üle sõitma ei hakka.

"Kohalik kogukond peab nägema, et neile sünnib sellest ettevõtmisest kasu. Ehk kui selles vallas on tuulepark, siis on see kohalikele inimestele kasulik. See on koostööülesanne riigile, arendajatele, omavalitsustele ja kogukondadele."

Suti sõnul ei ole takistuseks see, et meil poleks arendajaid või raha arenduste rahastamiseks, vaid et on tekkinud vastuseis kohalikul tasandil.

"Osa sellest on poliitiline – mõned omavalitsused on välja öelnud, ka pärast kohalikke valimisi, et meie valda tuuleparki ei tule. Kui nii on volikogu otsustanud, siis nii on. Aga on väga palju ka neid, kes on valmis kaaluma ja on ka selliseid, kes on nõus. Eks me vaatame, kas on midagi veel, mida me saame kohalikule kogukonnale pakkuda, et vastuseisust sünniks poolehoid."

Uus vähempakkumine aasta esimeses kvartalis

Vastates küsimusele, kuidas meelitada ettevõtjaid tuuleparke arendama ja kas riik teeb selleks ka mingeid soodustusi, vastas Sutt, et on vaja veel üks vähempakkumine vaja ära teha.

"Selleks on ettevalmistused tehtud ja loodetavasti selle aasta esimeses kvartalis me ka sinna jõuame. See annab teatavas mõttes investeerimise kindluse. Ja ma arvan, et me jõuame kindlasti energiahinnas sinna, kus kõikumised on väiksemad ehk kus tipud on madalamad ja miinustunde ka ei ole, vaid see vahemik, mille keskel elektrihind kõigub, on väiksem."

Sutt lisas, et arendajate vaates pole küsimus ainult tuuleparkides, vaid praegu on kõige kasumlikum kombineerida ehk on tuulepark, on päike ja on salvestus ühes liitumispunktis.

"Selliseid projekte järjest enam arendatakse. Eriti hea on, kui õnnestub sinna juurde saada ka mõni suurem tarbija, kes on valmis otse ostma. See kõik annab investeerimiskindlust juurde."

Rääkides elektri hinnast tulevikus ja sellest, et see ei ületaks aastaks 2035 meie lähinaabrite hindu, väitis Sutt, et Soomega võrdluses maksab Eesti kodutarbija vähem.

"Kes maksab rohkem, on suurtarbija ja see on valdkond, kus me peame vaatama, et saame ka suurtarbija jaoks hinda allapoole tuua. Ja see algab pihta kõik sellest, et meil on vaja rohkem kohapealset energiatootmist, millest kõige kiirem ja efektiivsem on praegu maismaatuulepargid. Kuid ma arvan, et ka meretuuleparkidel on koht Eesti energiaportfellis ja ka tuumaenergeetikal. Sellepärast oleme me ettevalmistanud tuumaenergia ja tuumaohutuse seaduse, mis jõuab peagi riigikokku. Kogumis aitavad kõik need asjad hinda allapoole tuua."

Suti sõnul saab ta aru, et inimesed sooviksid teada, mis on täpne elektri hind homme, kolme kuu pärast või kolme aasta pärast.

Investeerida tuleb 15 miljardit

"Üks võimalus selleks on osta fikseeritud hinnaga pakett, kui me räägime kodutarbijatest. Aga kellelgi ei ole kristallkuuli ütlemaks, et kolme kuu või kolme aasta pärast on hind selline. Ja sellepärast oleme me energiamajanduse arengukavas mitte kirjutanud konkreetse hinnataseme numbri, vaid selle, et me soovime, et kõikides tarbijagruppides oleks Eestis energia lõpphind madalam Läänemere riikide keskmisest. Ja sinna suunda me ka kindlalt liigume."

Sutt ütles, et kui kogu ambitsioon, mis energiamajanduse arengukavas kirjas ära realiseerida, siis kaks asja, mis jäävad 2035. aasta ühele või teisele poole ehk tuumajaam ja pikaaegne vesisalvesti, siis on jutt suurusjärgust 15 miljardit.

"See on järgmise kümne aasta Eesti kõige suurem investeerimise plaan, mis aitab kaasa majanduse kasvule ja ekspordile. Me oleme olnud kunagi energia eksportijad. Ma arvan, et me võiksime sinna tagasi jõuda. Ja lõviosa sellest rahast tuleb läbi erarahastuse. Praegu me maksame välja, et elektrit importida. Aga mida rohkem me suudame toota, see loob töökohti, panustab majanduse kasvu ja aitab kokkuvõttes allapoole tuua elektri hinda," lubas Sutt.

Allikas: https://www.err.ee/