Karis kuulutas välja nii kaitseväeteenistuse kui ka töölepingu seaduse

President Alar Karis andis neljapäeval heakskiidu seadustele, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse õigusi ja elanike kaasamist, topeltmaksustamise vältimist Andorraga, kaitseväe tegevust, paindlikumad töökorraldust ja elektrivõrgu alakasutustasu.

Viie seaduse hulgas, mille president välja kuulutas, olid ka kaks seadust, mille Karis on varem jätnud välja kuulutamata.

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse võttis riigikogu kolmapäeval uuesti vastu ning võrreldes varasema versiooniga, mille Karis jättis mullu detsembris kuulutamata, oli sellest välja jäetud ajateenijate keeleoskusnõuet käsitlev säte. Karis kuulutas selle neljapäeval välja.

Presidendi kantselei märkis, et seadus kaasab senisest paremini reservväelasi, ajateenijaid ja kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid kaitseväe tegevusse. Luuakse vabatahtlik teenistus, mis võimaldab reservväelastel osaleda ajutiselt kaitseväe ülesannete täitmises koosseisuvälisel ametikohal. Näiteks puudutab see instruktoritena ajateenijate väljaõpet, alalise valmiduse üksuste mehitamist või osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.

Samuti laiendatakse seadusega ajateenijate võimalusi panustada kaitseväe ülesannetesse, võimaldades neil pärast teatud väljaõppe läbimist osaleda rahvusvahelistel mereväe operatsioonidel. Kaitseväes töötavad tsiviilisikud ja avalikus teenistuses olevad töötajad saavad võimaluse osaleda sõjaväelistel õppustel ja läbida vajaliku väljaõppe.

Teiste muudatustega loobutakse reservväelaste kahekordse auastme vanuse nõudest, sätestatakse tegevväelase palgakorralduse osana tegevteenistuses oldud aja eest lisatasu maksmise võimalus ning nähakse ette, et puhkusele minekul makstakse eraldi sõidukulu hüvitist vaid välisriigis elavale ajateenijale. Samuti lubatakse maksta tegevväelastele täiendavat lisatasu tegevteenistuse aja eest, piirkondliku eripära ja nõutavast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest.

Karis kuulutas välja ka töölepingu seaduse

Teine seadus, mille Karis jättis detsembris välja kuulutamata ja millele andis nüüd heakskiidu, on töölepingus seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega lubatakse paindlikku tööaega.

Riigikogu võttis seaduse vastu kolmapäeval ning seal olid parandatud varasema versiooniga võrreldes eelnõu teksti jäänud tehniline ebatäpsus.

Karis jättis seaduse detsembri alguses välja kuulutamata, kuna tema hinnangul rikuti seaduse menetlemisel põhiseadust, kui seda sooviti pärast vastuvõtmist vea parandamise teatisega muuta. Parandada sooviti sätet, mis käsitleb teavet, mis peab sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes. Vastuvõetud seaduses viidatakse, et lisatud peab olema teave töötundide arvestamise kohta, samas kui parandus puudutab töötaja õigust kokkuleppest keelduda.

Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida senisest paindlikumas töökorralduses, kus osakoormusega töötaja saab soovi korral teha lisatunde täistööaja täitumiseni. Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse seaduses eraldi nõuded, näiteks tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär.

Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Riigikogu lisas menetluse käigus seadusesse sätte ennetamaks olukordi, kus ettevõte soovib seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid kulude optimeerimiseks. Samuti laiendatakse  alaealiste töötamise võimalusi väljaspool kooliaega ja koolivaheajal.

Allikas: https://www.err.ee/