UURING ⟩ Just nii paljudel eestlastel puudub säästupuhver

Hiljutisest Luminori tellitud uuringust selgus, et enam kui pooled Eesti elanikest tuleksid 1600-eurose ootamatu väljaminekuga toime oma säästude abil, kuid märkimisväärne osa peaks abi otsima mujalt või ei oska öelda, kust nad vajaliku summa leiaksid. Luminori jaepanganduse valdkonnajuhi Marek-Meelis Puusti sõnul on jaanuarikuu suured elektriarved ja jätkuv hinnasurve tekitanud inimestes ebakindlust ning ootamatute kulude katmine on paljude perede jaoks teravalt päevakorras.

Uuringu järgi kataks 51 protsenti vastanutest 1600 euro suuruse kiireloomulise väljamineku isiklikest säästudest, 13 protsenti laenaks raha sõpradelt või pereliikmetelt ning 12 protsenti püüaks hakkama saada jooksvate sissetulekutega. Samas tunnistas 12 protsenti vastanutest, et nad ei tea, kust sellise summa vajaduse korral võtaksid.

Puusti sõnul näitavad tulemused ühelt poolt seda, et säästmisharjumus on Eestis juurdumas, kuid teisalt toob esile ka need, kes on ootamatutes olukordades siiski väga haavatavad. «On positiivne, et enam kui pooled inimesed on loonud endale rahalise puhvri, mis ootamatutel hetkedel annaks meelerahu. Samas tähendab see, et ligi pooltel eestlastest sellist kindlustunnet ei ole või sõltub see kolmandatest osapooltest,» märkis Puust.

Eksperdi sõnul võib 1600 euro suurune väljaminek tekkida ootamatult väga erinevates olukordades, olgu selleks siis talvekuudel saabunud tavapärasest suurem elektriarve, rikki läinud pesumasin või kiireloomuline hambaravi, mida edasi lükata ei saa. «Kui Eesti keskmine brutokuupalk on veidi üle 2000 euro, siis tähendab 1600-eurone väljaminek paljudele sisuliselt ühe kuu netosissetuleku suurust summat. Sellise löögi pehmendamiseks on säästud kriitilise tähtsusega,» selgitas Puust.

Uuringust ilmnes ka selge seos sissetuleku ja toimetulekuviiside vahel. Madalama kui 1500-eurose netosissetulekuga vastajate seas oli võrreldes kõrgemapalgalistega rohkem neid, kes laenaksid vajadusel raha sõpradelt või pereliikmetelt, ning neid, kes ei osanud öelda, kust vajalik summa tuleks. Kõrgema sissetulekuga inimeste seas oli aga säästupuhvri kasutamine selgelt ülekaalus.

«Madalama sissetulekuga leibkondadel kulub suurem osa igakuisest tulust esmavajadustele, näiteks eluasemele, toidule ja transpordile. Kui hinnad tõusevad ja kuludesse lisanduvad plaanitust suuremad arved, jääb säästmiseks vähem ruumi. See omakorda suurendab riski, et ootamatu olukord toob kaasa vajaduse laenata või makseid edasi lükata,» ütles Puust.

Luminori jaepanganduse valdkonnajuhi sõnul ei pea ootamatute kulude puhuks kogutav rahapuhver tekkima üleöö ja olema tohutult suur, vaid oluline on järjepidevus. «Isegi väikeste summade regulaarne kõrvalepanemine aitab aja jooksul luua turvatunde. Säästud ei saa tekkida vaid mõne päevaga, kuid teadlik ja pikaajaline planeerimine annab kindluse, et ka suurem arve ei löö tulevikus eelarvet täielikult tasakaalust välja,» lisas ta.

Allikas: https://kodu.postimees.ee/