Eesti keskmine palk tõusis aastaga 5,6 protsenti

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus.

"Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5 protsendi," lausus Vaikmets.

Kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3 protsenti ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9 protsenti. Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast väljapoole jääva Harjumaa keskmine palk oli mõnevõrra madalam, 1957 eurot.

Neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2155 eurot, mis on 4,5 protsenti kõrgem kui aasta varem samal ajal.

Kõrgeim keskmine palk oli neljandas kvartalis oli Tallinnas (2506 eurot), madalaim aga Valga maakonnas (1 615 eurot).

Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal

Kõrgeim keskmine palk 2025. aastal oli info ja side tegevusalal (3651 eurot). Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3338 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2948 eurot). 

Madalaimat keskmist palka teenisid möödunud aastal majutuse ja toitlustuse tegevusala töötajad (1333 eurot) ning muude teenindavate tegevusalade töötajad (1379 eurot).

"Samas oli neis valdkondades näha siiski väikest palgakasvu, vastavalt 5,4 protsenti ja viis protsenti. Suurim palgakasv oli energia sektoris (elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnas), kus palgakasv oli 9,3 protsenti ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (7,4 protsenti)," sõnas Vaikmets.

Palk tõusis ka sellistes suurtes valdkondades nagu töötlev tööstus (seitse protsenti) ja kaubandus (4,9 protsenti). Sektorite üleselt oli palgakasv viie protsendi lähedal. 

Palgatöötajaid oli Eestis mullu kokku 592 126, mida on üks protsent vähem kui aasta varem. Kõige enam töötas 2025. aastal palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal  – 100 617 inimest, kes moodustasid 17 protsenti kõigist töötajatest. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus ligi 87 600 töötajaga, haridusvaldkond ligi 65 000 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ligi 49 000 töötajaga.

Vaadates inimeste töökohti asukoha järgi, selgub, et 55 protsenti töökohtadest on koondunud Tallinnasse ja Harjumaale ning 14 protsenti Tartumaale. Alates 2021. aastast on olnud olukord suuresti muutumatu. "Tallinnasse ja Harjumaale koondumine on toimunud juba pikemat aega, kuid on märgata, et viimastel aastatel on vähenenud töötajate arv Ida-Virumaal," selgitas Vaikmets.

Mediaanpalk oli 1724 eurot

Mediaanpalk oli 2025. aastal 1724 eurot, mis on ligi kuue protsendi võrra kõrgem kui aasta varem.

"Trend mediaanpalga puhul on sama nagu keskmise brutokuupalga puhulgi, seda nii maakondade kui ka tegevusalade lõikes," ütles Vaikmets.

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Ökonomist: erasektoril ei jää muud üle kui palgaralliga liituda

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles keskmise palga muutusi kommenteerides, et viie aastaga on riigisektoris palgad kasvanud 42,9 protsenti, samas kui erasektoris 40,6 protsenti. Eelmisel aasta kasvasid riigisektori palgad 5,6 ning erasektoris viis protsenti, lisas ta.

Avaliku sektori planeeritud palgakasv on riigieelarve seletuskirja lugedes suurusjärgus üheksa protsenti, tõdes Eamets. "Erasektoril ei jää muud üle kui palgaralliga liituda, muidu kaotatakse paremad töötajad," lisas ta.

Allikas: https://www.err.ee/