Viimastel aastatel on Stockmanni Eesti meeskonnas toimunud ootamatud muutused, mis on töötajad segadusse jätnud ja toonud koondamisi. Üks endine töötaja kirjeldab, kuidas tööle asumine, juhtide vahetused ja korduvad töökeskkonna muutused muutsid tema kolme aasta pikkuse kogemuse keeruliseks ja kohati segaseks.
Stockmanni endised töötajad räägivad koondamistest ja usalduskriisist – juhtkond kiidab aga edulugu
10.03.2026
Tallinna kesklinnas tegutseva Stockmanni kaubamaja kohta on tekkinud küsimusi, pärast seda kui toimetuseni jõudis info endiselt töötajalt, kes kirjeldas ettevõtte Eesti üksuses toimunud korduvaid koondamisi ja ebakindlat töökorraldust: «Kui tööle asusin, toimus juba esimene koondamislaine, järgmisel aastal teine ja lõpuks kolmas ning viimane.» Stockmanni juht ei andnud koondamiste kohta otsest vastust, kuid andis mõista, et kaubamaja jätkab Eestis oma tuntud kaubamärgiga.
Stockmann on Tallinna kesklinnas tegutsev Soome päritolu kaubamaja, mis avati 1996. aastal. Mitmekorruselisest hoonest leiab rõivaid, kosmeetikat, kodukaupu, restorane ning tuntud Stockmanni toidumaailma. Hoone laiendati 2000. aastal viiekorruseliseks, muutes selle tol ajal üheks suurimaks kaubamajaks Baltikumis.
Endise töötaja sõnul tekitasid koondamislained ja pidevad ümberkorraldused tiimis töötajates küsimusi ettevõtte tuleviku kohta. «Kas see tuntud kaubamärk Tallinnas ikka jätkab,» ütles ta toimetusele.
Allikas ei soovinud oma nime avaldada, mistõttu jäävad nii tema nimi kui ametikoht anonüümseks. Ta märkis, et viimased aastad olid tema kogemuse põhjal keerulised: lisaks ümberkorraldustele mõjutas meeskonda ka miinuses olnud müüginumbrid ja pidev ebakindlus töökohtade säilimises.
Töötajad kirjeldavad pingelist perioodi
Algus tundus lootusrikas, kuid kiiresti ilmusid esimesed vastuolud. «Algus oli väga kahtlane. Kandideerisin ja sain intervjuu tiimijuhiga. Kõik tundus normaalne – mulle öeldi otse, et olen valitud ja võiksin tööle tulla. Kuid tööle asudes ei teadnud personalijuht minu tööle asumisest midagi. Mind suunati edasi teise juhi juurde, kes ei teadnud isegi, kas Eestis üldse on kontorit. Järeldasin, et töökoht on ilmselt kaugtöö, ja asusin kodukontorisse,» meenutas endine töötaja.
Segadus süvenes, kui tiimijuht vahetus. «Alguses arvasime, et tiimijuht valitakse olemasolevate töötajate seast, kuid nii ei juhtunud. Lisaks oli uue juhi nägemus, et kodukontorid ei ole sobilikud, ning pidime kõik kontoris käima, kuigi ei olnud selge, miks. See oli meie jaoks natukene üllatus, kuid kui nii – siis nii,» sõnas ta.
Koondamislained
Koondamised toimusid järk-järgult kolme aasta jooksul, viimase lainega lõpetati ka tema töö. «Kõik oli lihtsalt segane. Mulle öeldi, et minu töö lõpeb kuu aja pärast, juhile öeldi, et tema on aasta lõpuni. Pidevad koosolekud ja selgitused tundusid olevat seotud koondamistega, kuid tegelikult ei saanud keegi aru, mis toimub,» lisas ta.
Töötaja sõnul ei olnud Eesti meeskonna positsioon juhtkonna jaoks prioriteet. «Ülemus ütles meie juhile otse, et tal on Eestist suva. Lõpuks koondati kõik Eesti ja Läti e-poe töötajad. Töötajatele jäi olukord segaseks ning keegi ei teadnud täpselt, mis saab,» sõnas ta.
Lisaks tõi töötaja esile, kuidas müügistrateegia ja e-poodide haldus tekitasid pingeid. «Müük jagunes kaheks – e-poe ja tavapoe vahel. Raha tuli mõlemast umbes võrdselt, aga kahe süsteemi juhtimine tekitas segadust ja probleeme,» lisas ta.
Stockmann: Eesti on jätkuvalt oluline turg
Uurisime Stockmannilt, kas neil on plaan Tallinna kaubamajaga midagi ette võtta lähitulevikus ning kuidas nad kommenteerivad endise töötaja väiteid. Ehkki Stockmanni juht räägib pikalt ja laialt kaupluse edust ja tulevikuplaanidest, siis koondamislaineid ja kriitikat seoses ümberkorraldustega ta ei kommenteeri.
Stockmanni divisjoni tegevjuht Riku Lyly kinnitas, et Eesti turg on ettevõttele jätkuvalt oluline. «Tallinna kaubamaja on meie jaoks strateegiliselt tähtis kanal ja me jätkame investeerimist ning teenuste arendamist Eestis. Bränditeadlikkus on nii Eestis kui ka Soomes 100 protsenti ning me ei ole kunagi kaalunud kaubamajade nimede muutmist,» sõnas Lyly.
Lyly rõhutas, et ettevõte on viimastel aastatel arendanud nii füüsilist kaubamaja kui ka e-kaubandust. Näiteks uuendati 2024. aastal naiste aksessuaaride osakond, 2025. aastal naiste moe korrus ja iluosakond.
«E-kaubandus ei ole kadunud.»
Lyly sõnul on digitaalse kaubanduse rolli Tallinna kontoris tugevdatud ning mitmed võtmerollid e-kaubanduse arendamisel asuvad Eestis. «Oleme pühendunud omnichannel-strateegiale. 2025. aasta neljandas kvartalis kasvas meie digimüük kolme riigi lõikes viis protsenti ja moodustas 16,1 protsenti kogu käibest. Kogu aasta jooksul kasvas digitaalne tulu 5,2 protsenti ja moodustas 13,6 protsenti kogu käibest,» selgitas ta.
Omnichannel tähendab seda, et pood töötab ühtselt nii e-poes, füüsilises poes kui ka muudes kanalites, nii et klient saab ostelda ja kasutada teenuseid sujuvalt kõikjal, näiteks vaadata toodet internetis ja vaadata seda poest järgi, või kasutada sama kliendikaarti veebis ja poes.
Lyly rõhutas, et kaubamaja uuendused ja sortimendi täiustused põhinevad klientide ootustel ja tagasisidel. «Personaalne turundus ja andmepõhine automatiseerimine võimaldavad pakkuda individuaalseid tootesoovitusi ja soodustusi. Aktiivsete ja uute MyStockmanni lojaalsete klientide arv kasvas 2025. aastal 14 protsenti. Lojaalsed kliendid on meie strateegias olulised, eriti turu volatiilsuse perioodidel,» lisas Lyly.
Operatiivne tõhusus ja organisatsiooni arendamine
Ettevõtte strateegiline fookus on operatiivse tõhususe tugevdamisel. «Meie eesmärk on suurendada kasumlikkust, et tagada jätkusuutlik ja motiveeriv töökeskkond Eestis, Soomes ja Lätis. Viimaste aastate finantstulemuste paranemine võimaldab investeerida kaubamaja arendusse ja e-kaubanduse täiustamisse. See on hõlmanud ka organisatsiooni uuendamist ja kulude optimeerimist, mis on olnud vajalik ja mõnel juhul keeruline,» selgitas Lyly.
Lyly rõhutas, et Tallinnas on Stockmanni meeskonnal olnud keskne roll kogu strateegia rakendamisel. «Tallinna kontori kolleegidel on oluline roll nii digitaalse arenduse kui kliendikeskse strateegia elluviimisel. Investeeringud kaubamajasse ja e-kaubandusse Eestis jätkuvad samamoodi nagu teistes tegevusriikides.»
«Kaubamaja jätkab Eestis oma tuntud kaubamärgiga ning teenindab kliente sama pühendumusega nagu viimase 30 aasta jooksul,» sõnas ta.
Allikas: https://elu24.postimees.ee/