Eamets: inflatsioon aitab valitsusel eelarve positsioone parandada

Kas heade näitajate taga oli hea planeerimine või avaliku sektori kokkuhoid? "Paraku nii lihtne see ei olnud. Üldiselt me teame, et hinnatõus on tavainimese mõistes igati halb, sest elukallidus kasvab ja palgakasv ei pruugi koos hinnatõusuga toimuda, vaid sissetulekud tulevad järele väikese viiteajaga. Valitsuse eelarve positsioone arvestades on hinnatõus igati positiivne, sest kui hinnad kasvavad, siis suurenevad ka käibemaksu laekumised," selgitas Eamets.

Hinnatõus toob kaasa ka palgatõusu ning see omakorda suurendab sotsiaalmaksu laekumisi. "Need kaks suurenemist andsid eelmisel aastal nö planeerimatut ehk täiendavat tulu 600 miljonit," lisas Eamets.

Võlakoormus on Eestis jätkuvalt üks Euroopa Liidu madalamaid. 

"Muret peaks tegema see, et sotsiaalkindlustusfondide puudujääk kasvas eelmisel aastal 70 miljoni euroni. Sisuliselt on selle kasvu taga pensioni kulude kasv. Tulevikku vaadates on murekohtadeks tervishoiu kulude kasv ning pensionite indekseeritud kasv, sest täna ei suuda valitsus neid jooksvate maksutuludega katta. Ka tervishoiu kulude katmisel me "sööme" täna juba tervisekassa reserve ja tulevikku vaates peame hakkama laenu arvelt neid kulusid katma," märkis Eamets.

"Korras riigieelarve puhul me katame oma jooksvaid kulusid jooksvate tuludega ning valitsuse eelarve kasv ei tohiks olla kiirem kui on üldine majanduse nominaalne kasv. Laenu peaksime võtma ootamatult kasvanud kaitsekulude katteks ning investeeringuteks. Täna paraku me katame laenuga ka riigi igapäevaseid kulusid. Tulevikku vaadates on meil kaks võimalikku lahendusteed: avaliku sektori kulude vähendamine või maksukoormuse suurendamine," ütles Eamets.

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli statistikaameti äsja avaldatud andmetel 2025. aastal 1,2 protsenti ja võlatase 24,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 490,5 miljoni euroga.

Statistikaameti valitsemissektori rahanduse teenusejuht Pauline Kommer ütles, et 2025. aastal lõpetasid eelarve defitsiidiga kõik kolm valitsemissektori osa. Sarnaselt eelnevale viiele aastale oli ka mullu suurim puudujääk keskvalitsuses, moodustades 326,4 miljonit eurot.

2025. aastal kasvasid valitsemissektori tulud 8,8 protsenti ning kulud 7,4 protsenti.

Allikas: https://www.err.ee/