Uuring: eestlaste rahatarkuses laiutab põlvkondlik lõhe

Tallinna Tehnikaülikooli rahanduse dotsendi Tõnn Talpsepa hinnangul on ühiskonnal veel palju arenguruumi. "Hoiakud on paranenud. Kui me räägime sellest, kas me oleme nüüd jõudnud sinnamaani, kus eestlased on tõesti rahatargad, siis kahjuks päris nii see veel ei ole, sest minna on veel küll ja küll," nentis dotsent saates "Terevisioon".

Laiemalt koosneb finantstarkus kolmest suurest osast: teadmistest, hoiakutest ja igapäevasest käitumisest. Teadlase sõnul joonistub andmetest inimeste baasarusaamade kohta vastakas pilt. "Üks asi on teadmised ja eestlaste teadmised on suhteliselt head, kuigi tuleb välja, et teatud keerulisemad investeerimisteemad tekitavad siiski natukene raskusi," selgitas Talpsepp.

Seda ilmestab hästi, kui paljud mõistavad liitintressi taga olevat loogikat. Vastava küsimuse suutis õigesti lahendada alla poole uuringus osalejatest. Inimesed ei pruugi summade kogunemist alguses märgata, kuigi tegelikult raha kasvatamise tempo aja jooksul kiireneb. Dotsendi sõnul raskendavad lüngad alusteadmistes just pikaajalisi finantsvalikuid.

Keerukamate teemade kiuste paistsid eestlased rahvusvahelises võrdluses silma tugevate teadmistega, ent jäävad hoiakutes ja tegudes teistele riikidele alla. Inimesed saavad rahast baastasemel hästi aru: nad mõistavad inflatsiooni ja teavad, et hoiused aitavad raha väärtust hoida. Rahatarkuse laiemaks hindamiseks pidid uurijad aga arvestama ka reaalsete finantsotsustega.

Otsuseid ja hoiakuid kõrvutades haigutab inimeste arvamuste ja tegeliku käitumise vahel suur kuristik. Vaid kolmandik küsitletutest peab säsästmist vajalikuks. Paradoksaalsel kombel püüab reaalses elus raha kõrvale panna üle 70 protsendi osalejatest.

Taolisi isiklikke hoiakuid ei kujunda ainult kool, vaid ka kodu, sõbrad ja ühiskondlik keskkond tervikuna. Talpsepp rõhutas, et õpitu peab juurduma harjumustesse, sest alles siis hakkavad teadmised inimest päriselt aitama. Ilma tugevate väärtushinnanguteta eeskujulikku käitumist iseenesest ei teki.

Üllataval kombel planeerisid vanemad põlvkonnad oma rahaasju pikaajaliselt vähem ja neil nappis positiivseid harjumusi. Kahekümnendates eluaastates noored mõtlesid uuringu põhjal tuleviku toimetulekule tunduvalt enam kui 40-, 50- või 60-aastased vastajad. Mida kõrgem on iga, seda harvemini seavad inimesed endale finantseesmärke.

Vanemaealised vastajad eeldasid tihti, et neil polnud enam mõtet rahateemadega tegeleda. Uurija lükkas selle arvamuse ümber. Talpsepp täpsustas: "Tulemused justkui näitavad, et need inimesed mõtlevad, et ehk ei ole enam mõtet. Kui me mõtleme neljakümne-, viiekümne- või ka kuuekümneaastase peale, siis tegelikult on neid aastaid elada veel päris palju."

Vanuse kõrval dikteeris elanikkonna finantskäitumist uuringu andmetel jõuliselt teenitav sissetulek. Kõrgema palgaga vastajatel osutusid peaaegu kõik rahatarkuse näitajad teistest paremaks. Samuti seadsid nad endale madalapalgalistest sagedamini pikaajalisi eesmärke. Talpsepp lisas: "Me näeme, et kõrgema sissetulekuga inimesed mõtlevad muu hulgas rohkem sellele, et peaksid pikaajaliselt oma tuleviku peale mõtlema," lisas Talpsepp.

Uurijad otsisid eesmärkide ja jõukuse vahel ka põhjuslikku seost, kuid andmestik ei anna lõplikku vastust, kas planeerimine teeb rikkaks või teeb suur tulu planeerimise lihtsalt vaevatumaks. Väiksema sissetulekuga inimesed peavad sageli muretsema jooksva kuu kulude pärast. Mida tühjem on rahakott, seda rohkem igapäevaseid piiranguid tekib.

Piiratud eelarve ei tähenda aga, et tulevikku ei peaks planeerima. Dotsendi sõnul peavad just kitsamates oludes elavad inimesed aktiivsemalt nuputama, kuidas oma heaolu kasvatada. Järjepidev finantskäitumine ja pikaajaline mõtlemine aitavad Talpsepa hinnangul saavutada paremaid tulemusi igas olukorras.

Teadlikult tegutsedes kasvab pika aja jooksul sageli ka isiklik jõukus. Talpsepp rõhutas: "Paraku on nii, et rahatargematel inimestel läheb elus kokkuvõttes natukene paremini ehk sissetulekud suurenevad mingil hetkel." Edu saavutamiseks soovitas dotsent isiklike rahaasjadega pidevalt ja igapäevaselt tegeleda. Iga inimese finantspilt vajas uuringu autori sõnul laiemat pilku.

Laiema pildi nägemiseks soovitas teadlane vaadata tänasest päevast kaugemale ja planeerida ka järgmisi nädalaid. Elementaarselt tulevikule mõeldes ja vähem hetkes elades paraneb Talpsepa sõnul isiklikku toimetulekut tuntavalt.

Allikas: https://novaator.err.ee/