OECD soovitab Eestile maksureforme ja jõukamate lastetoetusest loobumist

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas Eesti majandusraporti, milles anti hinnang Eesti majanduse hetkeseisule ja tulevikuväljavaadetele.

Raport tõi välja, et prognooside kohaselt jätkub Eesti majanduse taastumine vaatamata ebakindlusele, mis tuleneb geopoliitilistest raputustest, energiahindade järskudest hüpetest, tarneahelate häiretest ja ekspordi nõrgenemisest.

Selleks, et rahastada tulevikukulusid, mis on seotud elanikkonna vananemise, tervishoiu ja riigikaitsega ning stabiliseerida riigivõlga, tuleks OECD hinnangul eelarve järk-järgult konsolideerida, mis hõlmab muu hulgas suuremat kulutõhusust ja maksureforme. Ülevaate kohaselt tuleks mittekaitseotstarbeliste kulutuste korrigeerimist alustada juba järgmisel aastal.

Planeeritavad aktsiisitõusud ja keskkonnamaksude tõusud aitavad küll tulusid kasvatada, kuid sellest ei piisa, et rahastada kaitse- ja sotsiaalkulutusi. Seepärast soovitab OECD Eestis kehtestada varamakse, arvestades, et praegu rakendab Eesti vaid maamaksu, mille puhul kehtivad laialdased vabastused ja sellest saadav tulu on tagasihoidlik. Ka juhtis OECD tähelepanu kitsaskohale, et Eestis puudub tavapärane ettevõtete tulumaks, maksustatakse ainult jaotatud kasumit.

Ülevaates soovitatakse parandada peretoetuste tõhusust. See tähendab, et perepoliitika ei peaks olema nii helde nagu praegu. Sotsiaalkulutused on viimastel aastatel kasvanud ja peretoetused on võrdlemisi suured, eriti lasterikastele peredele, samas kui lapsetoetused on universaalsed. OECD soovitab suure sissetulekuga inimeste lastetoetused kaotada.

Majanduskasv on taastunud ning majanduse taastumine peaks kiirenema 2025. aasta 0,5 protsendilt tänavu 1,8 protsendini ja 2027. aastal 2,7 protsendini, mida toetavad eelarvepoliitika lõdvenemine ja investeeringute suurenemine.

Kuigi kõrgemad energiahinnad suurendavad inflatsioonisurvet, prognoositakse inflatsiooni langust 4,8 protsendilt 2025. aastal 4,1 protsendini sel aastal, ja 2,6 protsendini järgmisel aastal.

Ka toob ülevaade välja, et ehkki Eestis on tehisintellekti kasutuselevõtt teadmispõhistes sektorites kõrge, siis traditsioonilisemates majandussektorites esineb mahajäämust. Seepärast peaks Eesti keskenduma tehisintellekti kasutuselevõtu laiendamisele traditsioonilistes sektorites, nagu tootmine ja logistika, ning töötajate oskuste täiendamisele ja ümberõppele, pannes rõhku rakenduslikele tehisintellektioskustele. 

OECD hinnangul on lisapingutusi tarvis ka energiapöörde juhtimiseks, kliimamuutustega kohanemiseks ning tehisintellekti ja digitehnoloogiate pakutavate võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks.

Ülevaate kohaselt on Eestis endiselt üks OECD süsinikumahukamaid majandusi. OECD hinnangul peaks kiiresti vastu võtma kliimaseaduse, mis sätestaks selged rakendamise vastutused, ning tegema investeeringud elektrivõrgu vastupidavusse, energiasalvestusse ja energiajulgeolekusse kiirendatult, et toetada üleminekut kliimaneutraalsusele ja tugevdada vastupanuvõimet.

Allikas: https://www.err.ee/