Keelenõuded lasteaedades: lahkuvad sajad abiõpetajad

05.08.2026

Augustist pidid lasteaedade abiõpetajad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel, mis on viinud nii Tallinnas kui ka Narvas sadade töötajate koondamise või lahkumiseni. Vabanenud töökohtadele tulevad sageli inimesed, kellel on küll nõutav keeleoskus, kuid puudub kvalifikatsioon.

Kaadrivahetus on lükanud uute töötajate väljaõpetamise koormuse asutuste juhtidele ning praegustele kogenud abiõpetajatele ja õpetajatele.

Tallinnas on keelenõuete karmistamine kaasa toonud sadade inimeste lahkumise. Tallinna abilinnapea Andrei Kante (Keskerakond) sõnul tegelevad lasteaedade juhid aktiivselt uute inimeste värbamisega, kuid olukord on keeruline ja õpetajate puudus suur.

"Tuleb alustada sellest, et need andmed ei ole väga täpsed," selgitas abilinnapea Andrei Kante hetkeolukorda.

"Praegune olukord on selline, et puudu on ligikaudu 100 abiõpetajat, võib-olla natukene rohkem. Aga need aktuaalsed andmed laekuvad meile jooksvalt. Nagu varasemalt öeldud, ei olnud 300 abiõpetajal keelenõue täidetud ja 301 nendest on töölt lahkunud. Kokku isegi rohkem, sest muudel põhjustel või ühest lasteaiast teise liikudes lahkus lisaks neile 300-le veel 100 inimest. Aga värbamine, mida me süsteemist hetkeseisuga näeme, on olnud üsnagi tulemuslik. 90 on hetkeseisuga värvatud," rääkis Kante.

Kante möönis, et lasteaedadesse jõuab töötajaid, kelle ainsaks eeliseks on keeleoskus, samal ajal kui professionaalsete oskustega, ent keelt mitteoskavad inimesed pidid lahkuma. Tema sõnul peavad selle lünga täitma lasteaia juhid ise.

"Teatud määral selline olukord praegu valitseb, kuid samas oli meil kaks aastat üleminekuperioodi," rääkis Kante.

"Need, kes soovisid oma keeleoskust parendada, said sellega loomulikult hakkama, ja need, kes otsustasid teisiti, peavad nüüd lahkuma. Siin on üsnagi kriisitaoline olukord, aga ma usun, et me saame hakkama. Loomulikult on iga juhi hinnata kõik need kutseoskused ja paraku langeb see koormus just nimelt lasteaedade juhtide peale. Nad peavad kohapeal õpetama neile inimestele pedagoogilisi võtteid," selgitas abilinnapea.

Narvas koondati üle saja töötaja, appi tuleb tervishoiukõrgkool

Sarnane olukord vaatab vastu Narvast, kus linn ütles lasteaedades päevapealt üles lepingud enam kui saja abiõpetajaga. Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Larissa Degeli sõnul polnud see aga ootamatu, sest pilt oli selge juba kuid varem.

"Alates nõude jõustumise hetkest oleme koos lasteaia direktoritega informeerinud mittevastavaid abiõpetajaid tähtaegadest, keeleõppe võimalustest, keeleeksamitest ja nii edasi," selgitas Degel.

"Kõik lasteaiad on selle kahe aasta jooksul kas korraldanud keelekursusi töökohal või aidanud töökorraldusega neid abiõpetajaid, kes vajasid tuge keele õppimiseks. Aga lõppeva õppeaasta alguses ehk 2025. aasta oktoobris töötas Narva lasteaedades 206 abiõpetajat, kellest 79 vastas nõuetele. 75 õppis ja 52 oli abiõpetajaid, kelle keeleoskus oli madalam kui B1-tase ja kelle kohta oli kohe teada, et nad ei õpi. Nii et eilse päeva 108 ülesöeldud töölepingut ei olnud meile kahjuks midagi ootamatut," rääkis Degel.

Degel tõdes, et asendajate leidmisel on kvalifikatsiooniprobleem ilmne, mistõttu on linn pidanud leidma loovaid lahendusi uute töötajate kiirkorras koolitamiseks.

"Nende uute töötajate seast, kes tulevad lasteaedadesse tööle lahkunud abiõpetajate asemele, on muidugi neid, kellel pole lasteaias töötamise kogemust," kinnitas Degel.

"Aga direktorid on ette näinud juba nendele töötajatele vajalikku täiendusõpet ja suuresti aitab selles meid kindlasti koostöö Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga. Me leppisime kevadel kokku, et alates septembrist korraldame siin lapsehoidja koolituse rühma. Teisipäeval oli juba esimene kohtumine, kus kõrgkooli inimesed kohtusid koolitusel osaleda soovivate uute õpetajatega. Neid oli 60 ja rühmas on maksimaalselt 20 kohta, nii et huvi on suur," selgitas Degel.

Abiõpetaja Ljudmilla katsumus: C1-eksam käib üle jõu, aga noori peab juhendama tasuta

Kui uute töötajate koolitamise kohustus langeb paberil juhtidele, siis praktikas teevad selle töö sageli ära staažikad abiõpetajad. Üks neist on Narva lasteaia abiõpetaja Ljudmilla, kellel on B2-keeletase olemas ning kes sooviks ise töötada õpetajana, milleks on tal olemas ka vastav kutse, kuid on takerdunud äärmiselt keerulisena tunduva C1-eksami taha.

"Ma proovisin mitu korda, olin juba C1-eksamil ja ma ei mäleta enam, võib-olla kuus korda. Rohkem, juba kaheksa korda, ja see on kestnud juba üle kaheksa aasta," rääkis ERR-ile Ljudmilla (täisnimi toimetusele teada - M.P), kes käib kursustel, aga on pidevatest läbikukkumistest väsinud.

"Viimane kord oli eelmisel aastal septembris, siis oli eksamil minu jaoks kuulamine väga raske. Ma kukkusin läbi. Probleemiks olid väga rasked teemad, eksamil räägiti astronoomiast, millest ma palju ei tea," rääkis Ljudmilla.

Kõige enam teeb kogenud abiõpetajale meelehärmi see, et C1-tasemega uued noored õpetajad saavad küll täisõpetaja koha ja suurema palga, kuid reaalne töö tuleb neile selgeks õpetada madalama palgaga abiõpetajatel.

"Noored õpetajad tulevad, aga neil pole kogemust, ja see on suur probleem, kui abiõpetajad peavad neid õpetama, kuidas praktikas töötada," avaldas Ljudmilla nördimust. "Ta peab ju juba oskama töötada, ta saab nii suurt palka, aga mina pean talle tööd õpetama, miks? Mitte keegi ei tasu mulle selle töö eest."

Ljudmilla lisas, et juhtkonnal – näiteks õppealajuhatajal – pole aega uute töötajate sisseelamist ja tunde jälgida. "See on suur probleem, et noortel õpetajatel peaks olema juba hea praktika, mitte et nad ainult õpivad. Nad peaksid saama tulla ja kohe hästi töötada," võttis Ljudmilla olukorra kokku.

Seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga täpsustas valitsus 25. juulil 2024. aastal haridustöötajate eesti keele oskuse nõudeid. Alates 1. augustist 2026 peavad oskama eesti keelt B2-tasemel lasteaedade abiõpetajad ja alates 1. septembrist 2026 B1-tasemel rahvusvahelise õppekava alusel töötavad õpetajad.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas toona, et eestikeelse hariduse kvaliteet sõltub otseselt haridusasutuste töötajate keeleoskusest ning keelenõuete täpsustamine on vajalik selleks, et tagada eestikeelsele õppele üle minevates lasteaedades ja koolides laste ja noorte toetamine. "Eesti keele õpet ja keelekeskkonna kujundamist mõjutavad kõik õppe- ja kasvatusalal töötavad inimesed, kes puutuvad lastega kokku igapäevaselt," ütles Kallas.

Lasteaedade abiõpetajatele anti kaks aastat aega, et viia oma eesti keele oskus nõutavale B2-tasemele. Kuni 1. augustini võis lasteaias õpetajat abistava töötaja eesti keele oskus olla A2-tasemel.

Allikas: https://www.err.ee/