KAART ⟩ Puhkuse taskukohasus Euroopas: kus paikneb Eesti ja kelle rahakott kannatab puhata?
10.08.2026
- Euroopas ei saanud 2025. aastal 28 protsenti elanikest lubada nädalast puhkust.
- Mõnes Euroopa piirkonnas on nädalane puhkus muutunud märgatavalt kättesaadavamaks.
Kuigi eurooplaste võimalused endale nädalast puhkust lubada on viimase kümnendi jooksul üldiselt paranenud, ei ole areng olnud kõikjal ühesugune. Viies Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal ja kolmes Põhjala riigis, on suurenenud nende inimeste osakaal, kes ei saa endale puhkust rahaliselt lubada.
Kuigi suvi on Euroopas puhkuste kõrghooaeg, jääb nädalane puhkus kodust eemal paljudele endiselt kättesaamatuks. Siiski on viimase kümnendi jooksul olukord märgatavalt paranenud.
2025. aastal ei saanud 27,5 protsenti Euroopa Liidu (EL) vähemalt 16-aastastest elanikest endale lubada ühenädalast puhkusereisi. 2015. aastal oli vastav näitaja 35,2 protsenti, mis tähendab 7,7 protsendipunkti suurust langust.
Enamikus Euroopa riikides on puhkuse veetmine muutunud taskukohasemaks, kuid viies riigis on areng liikunud vastupidises suunas. Norra, Rootsi, Soome, Saksamaa ja Austria on ainsad riigid, kus nende inimeste osakaal, kes ei saa endale nädalast puhkust lubada, on viimase kümne aasta jooksul suurenenud.
Kõige suurem kasv toimus Põhjamaades, kuigi seal kuuluvad vastavad näitajad endiselt Euroopa madalaimate hulka. Saksamaal ja Austrias ei saanud 2025. aastal endale nädalast puhkust lubada ligikaudu iga viies elanik. Võrreldes 2015. aastaga suurenes nende osakaal Saksamaal 1,2 ja Austrias 0,3 protsendipunkti võrra.
Millises riigis on osakaal suurim ja kus väikseim?
Millistes Euroopa riikides on kõige rohkem inimesi, kes ei saa endale lubada nädalapikkust puhkust kodust eemal? Millistes riikides on puhkuse kättesaadavus viimase kümne aasta jooksul kõige rohkem paranenud? Ja mis seda üldse mõjutab?
2025. aasta seisuga on nende inimeste osakaal, kes ei saa endale nädalast puhkust lubada, Euroopas väga erinev. See varieerub Šveitsi ja Norra üheksast protsendist kuni Rumeenia 61 protsendini.
Vaadates eraldi aga Eestit, Soomet, Lätit ja Leedut, on näha, et Leedu paistab nelja riigi seas silma kõige kõrgema näitajaga. 2025. aastal ei saanud seal endale nädalast puhkust kodust eemal lubada 31 protsenti elanikest. Läti näitaja oli 29 protsenti, jäädes Leedust veidi madalamale, kuid siiski üle Euroopa Liidu keskmise.
Eestis ei saanud nädalast puhkust endale lubada 26 protsenti elanikest. See näitaja on madalam kui Lätis ja Leedus ning veidi alla liidu keskmise. Soomes oli vastav näitaja vaid 15 protsenti, mis on ligi kaks korda madalam kui Leedus ning märksa parem tulemus kui teistes Balti riikides.
Rohkem kui pooled elanikest ei saanud endale puhkust lubada ka Montenegros, Albaanias ja Türgis. Selle piiri lähedal olid ka Põhja-Makedoonia ja Kreeka. Sama mure puudutab rohkem kui ühte inimest kolmest Bulgaarias, Ungaris, Serbias ja Itaalias. Euroopa Liidu keskmisest kõrgem näitaja oli veel Portugalis, Horvaatias, Hispaanias, Leedus, Slovakkias, Lätis, Küprosel ja Maltal.
Eriti heas seisus on aga Luksemburg, Rootsi, Holland, Taani, Soome ja Sloveenia, kus näitaja oli 15 protsenti või väiksem – rääkimata Šveitsist ja Norrast, kus see oli vaid üheksa protsenti. Saksamaal ja Prantsusmaal oli näitaja vastavalt 21 ja 23 protsenti.
Osakaal inimestest, kes ei saa lubada ühenädalast puhkust
Euroopa Liidu keskmine näitaja 28 protsenti.
Mida tumedab on riigi värv, seda enam on inimesi, kes ei saa endale ühenädalast puhkust lubada.
2025. aasta andmed
2015. ja 2025. aasta andmeid võrreldes vähenes nende inimeste osakaal, kes ei saa endale lubada nädalast puhkust kodust eemal, 25 riigis 30st. Viies riigis seevastu osakaal suurenes.
Suurim kasv registreeriti Põhjamaades. Norras suurenes vastav näitaja 3,8, Rootsis 3,2 ja Soomes 1,5 protsendipunkti. Samas olid nende riikide lähtepositsioonid kümme aastat tagasi väga head. Näiteks ei saanud 2015. aastal endale nädalast puhkust lubada vaid 5,3 protsenti norralastest ja 9,2 protsenti rootslastest. 2025. aastaks olid need näitajad tõusnud vastavalt 9,1 protsendini ja 12,4 protsendini.
| Puhkuse taskukohasuse muutus Euroopas, % | |||
|---|---|---|---|
| 2015 vs. 2025 | |||
| Riik | 2015 | 2025 | Muutus |
| Horvaatia | 65,8 | 32,6 | –33,2 |
| Serbia | 68,5 | 36,3 | –32,2 |
| Küpros | 53,5 | 27,6 | –25,9 |
| Iirimaa | 42,1 | 20,5 | –21,6 |
| Bulgaaria | 60,4 | 39,1 | –21,3 |
| Türgi | 71,4 | 50,5 | –20,9 |
| Poola | 44,0 | 24,5 | –19,5 |
| Portugal | 51,3 | 33,1 | –18,2 |
| Slovakkia | 46,6 | 29,1 | -17,5 |
| Malta | 44,4 | 27,6 | –16,8 |
| Ungari | 55,3 | 39,1 | –16,2 |
| Tšehhi | 32,4 | 19,0 | –13,4 |
| Leedu | 44,2 | 30,9 | –13,3 |
| Sloveenia | 28,2 | 15,2 | –13,0 |
| Läti | 41,1 | 28,9 | –12,2 |
| Itaalia | 47,3 | 35,7 | –11,6 |
| Hispaania | 41,5 | 32,2 | –9,3 |
| Euroopa Liit | 35,2 | 27,5 | –7,7 |
| Kreeka | 53,7 | 46,6 | –7,1 |
| Belgia | 26,4 | 19,5 | –6,9 |
| Rumeenia | 67,6 | 61,4 | –6,2 |
| Eesti | 31,9 | 25,8 | –6,1 |
| Holland | 16,7 | 12,8 | –3,9 |
| Luksemburg | 13,1 | 10,6 | –2,5 |
| Taani | 16,3 | 14,1 | –2,2 |
| Prantsusmaa | 24,0 | 23,2 | –0,8 |
| Austria | 17,5 | 17,8 | +0,3 |
| Saksamaa | 19,7 | 20,9 | +1,2 |
| Soome | 13,3 | 14,8 | +1,5 |
| Rootsi | 9,2 | 12,4 | +3,2 |
| Norra | 5,3 | 9,1 | +3,8 |
| Eurostat/Euronews | |||
Saksamaal ja Austrias, kus umbes iga viies inimene ei saa endale nädalast puhkust lubada, suurenes osakaal kümne aastaga vastavalt 1,2 ja 0,3 protsendipunkti. Suurimad edasiminekud tehti seevastu Horvaatias ja Serbias, kus nende inimeste osakaal, kes ei saa endale puhkust lubada, vähenes vastavalt 33 ja 32 protsendipunkti.
Küprosel langes näitaja 26, Iirimaal 22 ning Bulgaarias ja Türgis 21 protsendipunkti. Märkimisväärne paranemine toimus ka Poolas, Portugalis, Slovakkias, Maltal ja Ungaris, kus langus ületas 15 protsendipunkti.
Allikas: https://majandus.postimees.ee/