Välisüliõpilaste huvi Eesti ülikoolide vastu on taas tõusuteel
20.08.2026
Eesti ülikoolides on välisüliõpilaste arv viimastel aastatel vähenenud, kuid värskemad vastuvõtuandmed viitavad huvi taastumisele. Tartu Ülikoolis, TalTechis ja Tallinna Ülikoolis on avalduste arv taas kasvamas, Eesti Kunstiakadeemias on väliskandidaatide arv püsinud stabiilsena.
Tartu Ülikooli õppe rahvusvahelistumise nõunik Ülle Tensing tõdes, et välisüliõpilaste arv on viimastel aastatel langenud.
"Aastal 2021 õppis TÜ-s 1746 välisüliõpilast, aastal 2025 oli neid 1435, 18 protsenti vähem kui viie aasta eest," ütles Tensing.
"Kõige suurem langus on toimunud magistriõppes, kus välisüliõpilaste arv vähenes umbes 25 protsenti. Doktoriõppes on välisüliõpilaste arv püsinud stabiilsena ning esimese astme õppes on langus olnud väiksem," lisas ta.
Tensing nentis, et 2025. aastal oli üks ingliskeelne magistriõppe õppekava, kus otsustati kandidaatide vähesuse tõttu õppetööd mitte alustada, sel aastal oli selliseid õppekavasid kaks.
Tensingu sõnul on aga välisüliõpilaskandidaatide avalduste arv pöördunud tõusule. Aastal 2025 kasvas sisseastumisavalduste arv 24 protsenti, sellel aastal oli kasv neli protsenti.
"See annab lootust, et välisüliõpilaste avalduste arv enam oluliselt ei lange," sõnas Tensing.
Sellel aastal on Tartu Ülikoolis kõigil kolmel õppeastmel õpinguid alustamas 380 välisüliõpilast, mis on samas suurusjärgus 2025. aastaga (385).
Tensingu sõnul on välisõppurite langust mõjutanud erinevad tegurid.
"Viisa saamine Eestisse reisimiseks ei ole lihtne paljude nende riikide kodanikele, kus puudub Eesti saatkond," tõdes ta.
"Võrreldes varasema perioodiga pakume riigina magistriõppeks oluliselt vähem stipendiume. Samuti ei ole Eesti enam nii atraktiivne sihtriik neile, kelle jaoks on õppimiskoha valikul oluline madalam elukallidus," ütles Tensing.
Tensingu hinnangul on välisüliõpilaste arvu vähenemine siiski pidurdumas ning avalduste arvu põhjal võib lähiaastatel oodata välisüliõpilaste arvu stabiliseerumist ja loodetavasti ka võimalikku kasvu.
"2025. aasta lõpus läbi viidud rahvusvaheliste üliõpilaste rahulolu-uuringu International Student Barometer (ISB) kohaselt hindavad TÜ välisüliõpilased Tartu elukeskkonda väga heaks," tõdes Tensing.
Tensingu hinnangul on võrreldes teiste Euroopa ülikoolilinnadega Tartus sobiva ja üliõpilase jaoks taskukohase majutuse leidmine oluliselt lihtsam.
"Samuti leiavad TÜ välisüliõpilased Euroopa ülikoolide välisüliõpilastega võrreldes sagedamini, et nende õpingud ja ülikoolikogemus tervikuna on makstud raha väärt," ütles ta.
"Eesti rahvusvaheline maine ja kuvand on välisüliõpilase jaoks oluline eelkõige huvi ja usalduse tekitamisel. Hea haridus- ja digiriigi maine aitab Eestil jõuda võimalike õpisihtkohtade hulka," lisas Tensing.
Tensingu sõnul pole välisüliõpilaste arvu kasv ülikooli jaoks omaette eesmärk, vaid oluline on rahvusvahelise õpikeskkonna loomine.
"Välisüliõpilaste arvu vähenemise taustal joonistub selgemalt välja, milliste õppekavade vastu püsib välisüliõpilaste seas kindel huvi ja kus on seetõttu põhjust rahvusvahelise õppe arendamisega jätkata," ütles ta.
Selleks, et välisõpilaste huvi suurendada, tegeleb Tartu Ülikool rahvusvahelise üliõpilasvärbamisega mitmel tasandil. Asutus tutvustab aktiivselt ingliskeelseid õppekavasid, kuid järjest enam keskendutakse ka terviklikule õppimis- ja elamiskogemusele Tartus ja Eestis.
"Kasutame sihitud digiturundust ja sotsiaalmeediat, osaleme rahvusvahelistel haridusmessidel ja infoseminaridel ning teeme koostööd Study in Estoniaga. Oluline osa on ka veebipõhisel värbamisel, sealhulgas iga-aastasel virtuaalsel avatud uste päeval," ütles Tensing.
"Meil on rahvusvaheliste üliõpilassaadikute programm ning "Tiksu to UniTartu" taskuhääling, kus räägime nii praktilistest teemadest kui ka rahvusvaheliste üliõpilaste, teadlaste ja vilistlaste isiklikest teekondadest Tartu Ülikoolis ja Eestis," lisas ta.
Tensingu sõnul pööratakse tavapärasest suuremat tähelepanu Euroopa Liidu riikidele, eelkõige lähiriikidele Soomele, Lätile, Leedule ja Poolale. Valiku taga on nii Tartu Ülikooli strateegilised eesmärgid kui ka viimastel aastatel tehtud turu-uuringud.
"Need riigid on geograafiliselt lähedal, kuid Tartu Ülikooli õppimisvõimalused ei ole seal alati piisavalt hästi tuntud. Näeme neis head potentsiaali nii ülikooli tuntuse kui ka kandideerijate arvu kasvatamiseks," ütles Tensing.
Euroopa Liidu tudengite puhul on Tensingu sõnul oluline ka praktiline pool, sest õppima asumine ja Eestis viibimine on lihtsam. Ühtlasi on mitmetel ingliskeelsetel magistriõppekavadel EL-i ja Euroopa majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi kodanikele õppemaksuvabu õppekohti.
"See ei tähenda, et keskenduksime ainult neile riikidele. Tartu Ülikooli ingliskeelsed õppekavad on jätkuvalt suunatud rahvusvahelisele auditooriumile üle maailma, kuid sihtturgude valik aitab turundusressurssi teadlikumalt kasutada," selgitas Tensing.
EKA väliskandidaatide arv on tõusnud
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kommunikatsioonispetsialist Andres Lõo sõnul on väliskandidaatide arv EKA-s viimased viis aastat kasvanud ja vastuvõetute arv aastast aastasse stabiilne.
"Üldiselt ei ole ka päritoluriikides suuri muutusi täheldada, ent sel aastal kasvas märkimisväärselt kandideerijate arv Ameerika Ühendriikidest ja Türgist," lisas Lõo.
Lõo sõnul on õppemaks, elukallidus ja eluaseme kättesaadavus oluline faktor ja Eesti on siin soodsas seisus, kuid ainult nende tegurite põhjal EKA-sse õppima tulekut ei otsustata.
"EKA puhul on üheks olulisemaks teguriks välistudengite värbamisel meie kooli üleüldiselt kõrge rahvusvahelistumine," ütles Lõo.
"Meie tudengid ja õppejõud osalevad aktiivselt õpirännetel, loovad oma valdkondlikes võrgustikes kontakte, viivad oma loometegevust Eestist välja ning seeläbi tutvustavad ka EKA-t kõikjal üle maailma," lisas ta.
Lõo hinnangul on väga olulised Erasmus+ vahetustudengid, kellest paljud hiljem jätkavad ka kraadiõppes. Isegi kui ei jätkata õpinguid EKA-s, viivad välisõpilased hea sõna kooli kohta tagasi kodumaale.
"Näeme, et isiklik kontakt või soovitus on see, mis kõige parema reklaamina toimib, sageli tullakse ka konkreetse õppejõu pärast," lausus Lõo.
Lõo sõnul on Eesti ülikoolidest EKA ainsana 20 aastat korraldanud saabuvatele välistudengitele ka Eesti keele ja kultuuri kursust, mis on välistudengite hulgas väga populaarne ja oodatud.
"Samuti oleme tõusnud rahvusvahelises QS Ranking edetabelis top 100 parima kunsti- ja disainiülikooli sekka maailmas – ka seda ei saa kindlasti kvaliteedimärgina alahinnata," ütles Lõo.
Huvi TalTechi vastu on taas kasvamas
TalTechi õppeprorektori Ingrid Pappeli sõnul oli TalTech enne koroonapandeemiat Eesti kõige rahvusvahelisem ülikool ning välisüliõpilased moodustasid üliõpilaskonnast ligikaudu 12 protsenti. Praegu on nende osakaal umbes kaheksa protsenti, ütles Pappel.
Langust on Pappeli sõnul mõjutanud nii pandeemia kui ka sellele järgnenud geopoliitilised muutused kui ka Eesti rändepoliitika. Viimaste aastate vastuvõtunäitajad annavad aga põhjust oodata trendi pöördumist: huvi TalTechis õppimise ja üldisemalt Eesti vastu on taas tugevalt kasvamas.
"2026. aastal esitasid välisõppurid TalTechile kokku 1004 avaldust, mis on 278 avaldust ehk 38,3 protsenti rohkem kui 2025. aastal ning 395 avaldust ehk 64,9 protsenti rohkem kui 2024. aastal. Kvalifitseerunud avalduste arv on kasvanud 745-ni, mis on 207 avaldust ehk 38,5 protsenti rohkem kui 2025. aastal ning 334 avaldust ehk 81,3 protsenti rohkem kui 2024. aastal," ütles Pappel.
Pappeli sõnul konkureerivad rahvusvahelises kõrghariduses ülikoolid ja riigid üha teravamalt talentide pärast.
"Tudengi valikut mõjutavad korraga õppekava kvaliteet ja sobivus, karjäärivõimalused pärast lõpetamist, ülikooli ja riigi maine, õppemaks ning elamiskulud. Samuti ka see, kui lihtne on riiki tulla ning siin õppimise ajal ja pärast lõpetamist töötada," lisas ta.
Värske Keystone Education Groupi 2026. aasta uuring, mis hõlmas enam kui 67 000 tulevast välistudengit, kinnitas, et kõige olulisemad otsust mõjutavad tegurid on just õppekava kvaliteet ja karjääriperspektiiv.
Keystone Education Groupi 2026. aasta uuring, mis põhineb enam kui 67 000 tulevase välistudengi vastustel 150 riigist, näitab, et õppimiskoha valikul on kõige olulisemad järgmised tegurid:
- Õige õppekava ja eriala sobivus – kõige olulisem otsust mõjutav tegur
- Karjääriväljavaated – lõpetajate tööalane edu, praktikavõimalused ja investeeringu tasuvus (ROI)
- Õppemaks ja kogukulu – hind on endiselt peamine takistus, kuid seda hinnatakse koos tulevase väärtusega
- Riik ja selle võimalused – viisa-, töö- ja elamisvõimalused on muutunud varasemast olulisemaks, eriti Lõuna-Aasia tudengite seas
- Ülikooli usaldusväärsus – ametlikud ülikooli veebilehed on jätkuvalt kõige usaldusväärsem infoallikas (72 protsenti), samas kui AI-d kasutatakse laialdaselt info otsimiseks, kuid seda usaldatakse märksa vähem (30 protsenti)
Pappeli hinnangul on Eesti tugevuseks on väga hea rahvusvaheline maine digiriigi ning kvaliteetse hariduse pakkujana.
"TalTechi puhul toetavad seda tugev positsioon inseneri- ja tehnoloogiahariduses ning tööturu vajadustele vastavad õppekavad," ütles ta.
"Näiteks olid 2026. aasta välisvastuvõtus kõige populaarsemate erialade seas küberturve, informaatika ja tehisintellekt – valdkonnad, kus nõudlus spetsialistide järele kasvab kogu maailmas," lisas Pappel.
Pappeli sõnul on need olulised konkurentsitegurid, sest välisüliõpilane hindab õppimisotsust tehes kogu investeeringut, mitte ainult õppemaksu.
"Eesti eelis on olnud hea hinna ja kvaliteedi suhe võrreldes mitmete Lääne- ja Põhja-Euroopa õpisihtkohtadega," lisas ta.
Pappeli hinnangul on elamiskulud ja elukeskkond on alati esimeste küsimuste seas kui välistudeng hakkab sihtriiki tõsisemalt valima. Samas tähendab Pappeli hinnangul elukalliduse kasv, et üha selgemalt peab näitama, millist väärtust tudeng oma investeeringu eest saab – kvaliteetne haridus, turvaline ja digitaalne ühiskond ning head võimalused siduda õpingud tulevase karjääriga.
"Kui veel mõned aastad tagasi tuli suur hulk meie välistudengeid Soomest, Ukrainast ja enne sõda ka Venemaalt, siis 2026. aastal näeme märkimisväärset huvi kasvu näiteks Rumeeniast, Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Lätist, USA-st ja Poolast," ütles Pappel.
Rumeeniast kasvas Pappeli sõnul kvalifitseeruvate avalduste arv aastaga seitsmelt 24-le. Samal ajal on orgaaniliselt kiiresti kasvanud huvi riikidest, kus aktiivset strateegilist turundust ei tehta– näiteks Aserbaidžaanist, Pakistanist ja Indiast, kust PPA ei soovita tudengeid värvata. Aga ka Türgist, Filipiinidelt ja Nepalist. Türgist kasvas kvalifitseeruvate kandidaatide arv 27-lt 40-le ning Nepalist kahelt 14-le.
"Meie eesmärk on taastada TalTechi positsioon rahvusvahelise tehnikaülikoolina ja kasvatada välistudengite osakaalu, eriti võttes arvesse, et 2030. aastast hakkab meie esimesse astmesse sisseastujate hulk jälle vähenema," selgitas Pappel.
Välistudengite arvu kasvatamiseks on ülikool Pappeli sõnul viimase kolme aasta jooksul oluliselt tugevdanud rahvusvahelist turundust ning keskendunud senisest teadlikumalt riikidele, kust juba praegu on positiivne sisseastumise trend ja huvi Eestisse õppima asuda.
"Teeme selleks aktiivselt koostööd Work in Estonia ja Study in Estonia programmidega, et riigid, kus Eestit turundame oleks võimalikult samad," lisas ta.
Pappeli sõnul ei keskenduta ainult avalduste arvu kasvatamisele, vaid eelkõige kandidaatide kvaliteedile. Samuti turundatakse järjest enam mitte ainult ülikooli, vaid Eestit kui õppimise, tehnoloogia ja tulevase karjääri sihtriiki.
"Eesti on maailmas väike ja teadlikkus meist on piiratud, kuid neil inimestel, kes Eestit tunnevad, on meie digiriigi ja hariduse kvaliteedist väga tugev kuvand. See annab TalTechile rahvusvahelises konkurentsis hea lähtekoha," ütles TalTechi strateegilise turunduse juht Kadri Kiigema-Voorel
TLÜ-s on väliskandidaatide avalduste arv tõusnud
Tallinna Ülikooli õppeprorektor Helen Joosti sõnul esitasid 2026. aastal väliskandidaadid kokku 1476 avaldust, mis on 28 protsenti enam kui aasta varem. Avalduste arv on kasvanud ka 2023. ja 2024. aasta võrdluses.
"Tänaseks on oma õppimatuleku on kinnitanud 194 väliskandidaati, kuid immatrikuleerimised sõltuvad kandidaatide Eestisse kohale jõudmisest. Eelmisel aastal immatrikuleeriti umbes 130 välisüliõpilast," lisas Joost.
Joosti sõnul ei ole küsimus välisüliõpilate huvi puuduses, sest avalduste arv on pigem positiivses trendis. Õppijate tegelik õppima asumine sõltub tema hinnangul erinevatest asjaoludest.
"Näiteks on viimastel aastatel muutunud kandidaatide jaoks keerulisemaks Eestisse sisenemiseks vajaliku viisa saamine ning samuti mõjutab õpingute algust ka piisavate finantsvahendite olemasolu ning Eesti üldine elukalliduse tõus," lisas Joost.
Turundustegevuste kavandamisel ja õppurite huvi kasvatamisel keskendub Tallinna Ülikool potentsiaalsete tulevaste õppijate huvidele.
"Peame oluliseks avada neile võimalikult sisuliselt ja täpselt õppekavade sisu, tutvustada ülikooli ja Eestit," ütles Joost.
"Sama oluline on näidata õppekavast tulenevaid tulevikuperspektiive. Mõistame, et otsus teise riiki õppima asuda tehakse pikalt ja kaalutletult, mistõttu on meie igakülgne tugi ning asjakohane informatsioon selle valiku tegemisel määrava tähtsusega," selgitas ta.
Joosti hinnangul peegeldab vastuvõtuavalduste kasv, et kandidaadid hindavad kõrgelt personaalset suhtlust ja ülikoolipoolset kiiret reageerimist tekkinud küsimustele. Välisõppurite otsuse langetamisel mängivad olulist rolli nii ülikooli kasvav rahvusvaheline nähtavus kui ka Eesti maine innovaatilise ja hea elukeskkonnaga.
Allikas: https://www.err.ee/