Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Kokkulepe, mille kohaselt jääb töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega (igapäevane puhkeaeg), on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
Seadus selgitab täpsemalt, et tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine.
Näiteks: Kui töötaja töövahetuse pikkus oli 24 tundi, peab ta sellele järgnevalt saama järjestikust puhkeaega 22 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad 11 tundi) ning alles pärast nimetatud katkematut puhkeaega võib töötaja uuesti tööle asuda.
Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest (iganädalane puhkeaeg). Igapäevane puhkeaeg ei ole osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale. See tähendab, et töötajale tuleb vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi + 36 või 48 tundi = kokku 47 või 59 tundi.
Näiteks: kui vahetus, mille pikkus on 24 tundi lõppeb reede õhtul kell 20:00, saab töötaja tööle asuda peale igapäevast puhkeaega, mis on 11+11=22 tunni möödudes ehk laupäeva õhtul kell 18:00 ning iganädalase puhkeaja korral saab töötaja tööle asuda 11+11+36=58 tunni möödudes ehk esmaspäeva hommikul kell 06:00.
Töötajale piisava tööst vaba aja andmine ning töö- ja puhkeaja piirangutest kinnipidamine on hädavajalik, et vältida ületöötamist, kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi, vähendada nende esinemise riski ning seeläbi ära hoida töötajate töölt puudumisi.
19.06.2023
