Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse, on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev. Seega 24. veebruarile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra.
Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. Töögraafiku alusel töötajatelt peab tööandja juba graafiku koostamisel lühendatud tööpäeva osas nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks ka sundida. Töötaja peab tööandjale oma keeldumisest teada andma hiljemalt graafiku kättesaamise hetkel. Kui töötaja oma keeldumist tööandjale ei väljenda, on kokkulepe tööpäeva mittelühendamise kohta olemas ning hiljem töötaja sama graafiku alusel tööpäeva lühendamist nõuda ei saa.
Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab tavalise tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna.
Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka Eesti Vabariigi aastapäeval, siis makstakse töötajale kahekordset tasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.
Tööinspektsioon soovib kõigile ohutuid ja tervist säästvaid pühi!
Allikas: https://www.tooelu.ee/
19.02.2024