Ametiühingute sõnum uuele valitsusele: “Kaitske töötajate õigusi!”

05.07.2024

Artikli autor on Kaia Vask,
Eesti Ametiühingute Keskliidu juht

Eesti Ametiühingute Keskliit seisab jälle silmitsi olukorraga, kus tuleb oma seisukohad üle vaadata. 27. juuni hilisõhtul selgus, et Eesti peaminister Kaja Kallas liigub suure tõenäosusega peagi Brüsselisse Euroopa Liidu välispoliitikat juhtima. Tippjuhina peab Kallas seal keskenduma 27 liikmesriigi erinevate seisukohtade ühtseks vormimisele ja ametiühingutel tuleb taas oma ootusi Eesti poliitilistele ringkondadele meelde tuletada.

Tavaliselt kirjutame ametiühingutes oma soovid paberile enne valimisi, kuid seoses uue valitsuse moodustamise plaaniga on koalitsioonileping ülevaatamisel. Seetõttu otsustasin Ametiühingute Keskliidu juhina taas töötajate heaolu puudutavad poliitsoovid lauale tõsta, sest need on olnud aluseks erakondadega sõlmitud koostöölepingutele, mis aga ise põhinevad suuresti erakondade programmide ja ametiühingute seisukohtade ühisosal. Seega on oluline enne uue valitsuse moodustamist see ühisosa ära kaardistada.

Ametiühingute sihiks on töötajate palgataseme ja heaolu tõus

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhina rõhutan, et meie peamised eesmärgid on kollektiivläbirääkimiste edendamine, töökohtade kaitse ja töötajate sotsiaalsete garantiide tagamine. Aajalugu näitab, et töötajad vajavad jätkuvalt kollektiivlepinguid oma soovide selgitamiseks ettevõtete omanikele. Jah, töökohtades peetakse ülemuse ja töötaja vahel individuaalseid arenguvestlusi, kus seatakse eesmärke. Viimased jäävad aga tihti vaid formaalsuseks, mille tulemused kaovad lihtsalt sahtlisügavustesse.

Euroopa Liidu (EL) miinimumpalga direktiivi eesmärgiks on tööturu tasakaalustamine, mitte ettevõtete omanike rahakoti tühjendamine. Siht jõuda kollektiivlepingute kaetusega Eestis 80 protsendini tähendab igapäevaselt töötajate palgataseme ja töise heaolu tõusu ning majanduse elavdamist suurenenud tarbimise kaudu, sest senised kogemused näitavad, et inimeste elatustase ja kollektiivlepingutega kaetus on omavahel otseses seoses – mida suurem on kollektiivlepingutega kaetus, seda parem on inimeste elujärg.

Meile lubati kunagi, et Eesti viiakse 15 aastaga Euroopa viie rikkaima riigi hulka. Kuigi see tähtaeg on ammu möödas ja Eesti pole sinna jõudnud, on nüüd aeg sinnapoole pikemaid samme astud ja elanike jõukuse kasvuks soodsad tingimused luua.

Valdkondlikud ja sektoriülesed kollektiivläbirääkimised on nii Eestis kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides piisava miinimumpalga saavutamiseks väga olulised. Seetõttu tuleb neid Eestis edaspidi järjekindlalt toetada ja laiendada ning teha seda koos sotsiaalpartneritega. Täna ongi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud koostamas tegevuskava kollektiivlepingutega hõlmatuse suurendamiseks.

Kollektiivlepingu arutelust ja sõlmimisest keeldumisega rikub tööandja seadust

Hiljuti lõppes viies haridusleppe läbirääkimiste voor Haridus- ja Teadusministeeriumis. Oma suureks imestuseks kuulsin hiljem, et läbirääkimiste laua taga olev tööandjate esindaja teatas kõvahäälselt, et tema ei kavatse küll ametiühinguga kollektiivlepingut sõlmida. See oli üllatav, sest kollektiivlepingu arutelu algatav ametiühingu liige on töötajate esindaja, kes on kõik ettepanekud eelnevalt läbi arutanud ettevõtte töötajatega. Kollektiivlepingu arutelust ja sõlmimisest keeldumine on aga lisaks hoolimatule suhtumisele oma töötajatesse ka seaduse rikkumine.

Mõningatel juhtudel on tööandjapoolse surve alla sattunud ka ettevõtetes tegutsevad usaldusisikud, keda seadust eirates töökohalt koondatakse või vallandatakse. Seetõttu tuleks oluliselt tõhustada ametiühingute usaldusisikute kui töötajate poolt valitud esindajate kaitset. Just töökoha kaitsmine, sissetuleku hoidmine elukalliduse tõusu ajal, palgatõus ja soolise palgalõhe vähendamine on olulised eesmärgid. Ainult õiglaselt tasustatud töötajad saavad panustada ühiskonna arengusse maksimaalse jõudlusega ja elada väärikat elu nii kodus kui tööl.

Aeg on luua Eestis tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus

Kõik töötajad väärivad sotsiaalseid garantiisid, sealhulgas kaitset töötuse ja haiguse vastu ning õigust puhkusele. Töötajatel peab olema rohkem otsustusõigust oma tööaja paindliku planeerimise üle ning tööaega peaks vähendama. Samuti tuleb kaitsta kaugtöötajate õigusi, sealhulgas nende õigust olla töövälisel ajal mitte kättesaadav. Just siin saab töötajatele appi tulla mõistlike tingimustega kollektiivleping, mis on sõlmitud tööandja ja töötajate esindaja vahel.

Samuti tuleb ametiühinguid enam kaasata ettevõtete riskianalüüside koostamisse, et ohutegurid oleks täpselt hinnatud ja kutsehaigestumised väheneksid. Eestis haigestub ja satub õnnetustesse töökohal endiselt liiga palju inimesi, tööga seotud vähidiagnoose pole arstid aga üldse üles märkinud. Kätte on jõudnud pärimine aeg tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse loomiseks. Täna võib tööandjalt rikutud tervise eest hüvitise taotlemine tähendada aga aastaid kohtumaja uste kulutamist.

Hangetes tuleks eelistada ametiühingute õigusi austavaid ettevõtjaid

Ametiühingute Keskliidu nõudmised ja sihid, millele tänases artiklis keskendusin, on suunatud töötajate heaolu ning õiguste kaitsmisele, mis omakorda toetavad ühiskonna arengut. Nimetan need siinkohal veel kord lühidalt ära:

• Valdkondlike ja sektoriüleseid kollektiivläbirääkimisi tuleb riiklikult toetada ning neid jõudsalt laiendada.
• Eesti investeeringud tuleb suunata jätkusuutliku arengu tagamiseks haridusse ja elukestvasse õppesse.
• Kõigile inimestele peab olema tagatud võimalus osaleda elukestvas õppes töökohal ja -ajal ilma endapoolsete kulutusteta.
• Riigikaitse investeeringuteks leitakse vahendid töötajate õigusi ja sotsiaalseid garantiisid kitsendamata.
• Avalikes hangetes peab eelistama töötajate ja ametiühingute õigusi austavaid ettevõtteid.
• Tuleb luua tööõnnetuste ja kutsehaiguste (sund)kindlustus.

Allikas: https://eakl.ee/