Koroonaviirus vs töösuhted

13.04.2020

Koroonaviiruse pandeemia on muutnud kõiki meie elualasid ning ei ole mõistagi jätnud endiseks ka seda, mis toimub töökohtadel. Vallandamised, koondamised, palkade kärpimine – nende teemadega pöördutakse üha sagedamini Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo poole. Isegi vaatamata sellele, et meie tasuta juriidilised konsultatsioonid on läinud üle telefonirežiimile.

Seda, et pöördumisi seoses töösuhetega on viimasel ajal olnud üha rohkem, märkis Inimõiguste Infokeskuse jurist Jelena Karžetskaja. Allpool on esitatud tema vastused küsimustele.

Tööandja jättis mulle veebruari kuupalga maksmata. Olen märtsi algusest haiguspuhkusel. Hotell, kus ma töötasin aga suleti hiljuti viiruse tõttu. Mulle kanti üle väike summa. Mingit teadet töölepingu lõpetamise kohta jne ma ei saanud. Mida peaksin tegema? Mul on lapsed ja ma olen sattunud viletsasse olukorda… Ja kas on tõsi, et eriolukorra tingimustes võivad tööandjad maksta palka 70% ulatuses?

Teid ei ole informeeritud sellest, et teiega sõlmitud lepingu oleks lõpetatud. Järelikult kehtib see edasi ja kõne all ei ole lõpparve.

Selles olukorras tuleb teil vormistada ja saata tööandjale e-postiga kirjalik nõue selle kohta, et vastavalt lepingule moodustab teie palk nii- ja niisuguse summa, kuid teile kanti üle muu rahasumma ning te nõuate palgavõlgnevuse viivitamatut kustutamist. Samuti tuleb märkida, et see on teie ainus tuluallikas, aga teil on vaja ülal pidada ka alaealisi lapsi. Esitage konkreetne tähtaeg, milleni te nõuate raha ülekandmist.

Kui selleks kuupäevaks ei ole teile midagi üle kantud, on teil võimalus pöörduda palganõudega töövaidluskomisjoni poole. Te võite ka esitada taotluse elukohajärgsele sotsiaalosakonnale toetuse saamiseks.

Mis puutub palga maksmisse 70% ulatuses, siis ei ole teie informatsioon õige. Töölepingu seaduse paragrahv 37 võimaldab vähendada töötasu kuni kolmeks kuuks, kuid mitte alla palga alammäära. Riik on eriolukorra tingimustes võtnud vastu ettevõtete abipaketi, mille raames aitab töötasu maksta 70% ulatuses töötukassa. Ent taotluse selle raha töötajale maksmiseks peab esitama tööandja. On vaja temaga sellest rääkida.

Lõpetasin kursused ning lepingus oli kirjas ka praktika läbimine, kuid suulises vestluses garanteeris juhataja, et hiljem võin ilma igasuguste raskusteta tööd leida. Õpetamine aga läks üle kivide-kändude, praktikat ei olnud üldse ja lõpuks ma tööd ei leidnudki. Kuidas ma saaksin kursuste eest maksud raha tagasi saada?

Asi on selles, et uute reeglite kohaselt ei ole vaja selliseid kursusi registreerida ning neid keegi praktiliselt ei jälgi. Teil tuleb alustada kirjalikust pretensioonist teenusepakkujale. Selles tuleb kirjeldada kõiki teenuse puudusi, mis teie arvates esinesid, ning sõnastada ka täpselt oma nõudmine. Teenusemüüja peab reageerima teie pretensioonile 15 päeva jooksul. Kui ta teile ei vasta või vastus teid ei rahulda, tekib teil võimalus pöörduda tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti komisjoni poole. Kogu summat te isegi selle komisjoni kaudu tagasi ei saa, kuna te tegite läbi kogu kursuse ja teie pretensioonid puudutavad ainult osa sellest.

Olen pensionil, kuid juba üle 20 aasta olen töötanud ühes firmas autojuhina. Mingi aeg tagasi öeldi mulle, et tööd ei ole ja ma võin jääda ooterežiimile. Kas tööandja peab mulle sellisel juhul palka maksma? Siiani ei ole ma saanud midagi.

Teil on tööleping. See tähendab, et tööandja kohustus on tagada teile töö. Kui ta seda ei suuda, siis millelegi vaatamata peab ta maksma teile palka, mis on märgitud töölepingusse. Töölepingu seaduse paragrahvis 35 on öeldud, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd.

Et väljamaksmata raha kätte saada, tuleb teil kirjutada tööandja nimele avaldus nõudega maksta teile välja töötasu vastavalt töölepingule. Kui teie nõudmine jääb tähelepanuta, annab see aluse pöörduda töövaidluskomisjoni poole.

Olen teise riigi kodanik, eesti keelt ma ei valda, aga kui tõlkisin oma töölepingu tõlkeprogrammiga vene keelde, siis avastasin mitmeid vajakajäämisi. Näiteks oli töökohaks märgitud mitte konkreetne firma, vaid lihtsalt Eesti Vabariik. Lisaks sellele ei määratud mulle lepingus konkreetseid ametikohustusi ning ametijuhendit ega töögraafikut mulle ei näidatud. Üldiselt lepingule ma alla ei kirjutanud, kuid töötasin. Katseajal mind vallandati, kuna minuga ei saadud kokkuleppele. Täpsemalt midagi ei selgitatud. Kuidas saaksin õigluse jalule seada? Ja veel: miks ei antud töölepingut mulle arusaadavas keeles?

Seoses sellega, et Eesti riigikeel on eesti keel, ei kohusta seadus tööandjat vormistama lepingut vene või mingis muus keeles ning lubab märkida töökoha kuni linna täpsusega. Seadus muidugi nõuab töölepingu andmete esitamist ausalt, selgelt ja arusaadavalt. Ent sellest ei tulene kohustust esitada kõigi töödokumentide kirjalik tõlge. Kui inimene tööle asub, loetakse leping temaga sõlmituks.

Vallandamise põhjuse selgitamise kohustuse rikkumine ei too endaga kaasa töölepingu lõpetamise tühistamist. Praktikas võib kohustus selgitada vallandamise põhjust väljenduda suuliselt või siis, kui töötaja esitab avalduse töövaidluskomisjonile, peab tööandja seal tõestama, et töötaja ei tulnud oma ametikohustuste täitmisega toime.

Kui teid ei rahulda lepingu lõpetamise vorm ja põhjus, on teil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Seda enam, et see on tasuta. Selleks on teil aega 30 päeva hetkest, mil saite teate töölepingu lõpetamise kohta. Komisjoni poole võite pöörduda juristi abita, sest tööinspektsiooni koduleheküljel on töövaidluste lahendamise alljaotuses komisjonile esitatava avalduse blankett, mis tuleb lihtsalt täita, lisades kõik vallandamisega seotud dokumendid ja rõhutades, et pretensioone teie töö kvaliteedile tööandjal ei olnud.

Avaldus tuleb täita eesti keeles ning ka dokumendid tuleb eesti keelde tõlkida. Tõlki komisjon teile ei anna. Te võite kutsuda kaasa inimese, kes oleks teile istungil tõlgiks.

See, et teile ei selitatud töökohustusi, seab tööandja väga nõrgale positsioonile, sest tal on erakordselt raske tõestada, mille üle te konkreetselt kokku leppisite ja millega konkreetselt te antud juhul toime ei tulnud.

Millised on teie perspektiivid? Selle töö tagasisaamise võimalus on äärmiselt väike, kuna isegi siis, kui võidate (siin on tõenäolisus suur), näeb Eesti seadusandlus ette tööandja õiguse teatada komisjonis, et ta ei soovi töösuhteid teiega jätkata. Leping lõpetatakse komisjoni otsusega. Ent tööandjat kohustatakse maksma teile hüvitist ebaseadusliku vallandamise eest. Võttes arvesse seda, et te töötasite veidi vähem kui kuu, ei ole hüvitis tõenäoliselt ühest palgast suurem.

Tutvusin kuulutuse kaudu inimesega, kes tahtis mind oma firmasse tööle võtta ja lubas maksta palka. Olin nõus. Aga hiljem tööandja kadus palka maksmata, kirjadele ega telefonikõnedele ei vasta. Töötada ma seal enam ei taha, aga kuidas ma saaksin kätte väljateenitud raha?

Kõigepealt sisenege oma ID-kaardiga maksu- ja tolliameti leheküljele ning töötamise registrisse. Vaadake, kas see firma on seal tööandjana kirjas. Kui teie andmed seal on, siis tuleb teil teatada firmale kirjalikult, et te lõpetate sellega lepingu. Põhjusena võib esitada lahkumise omal soovil või siis selle, et tööandja on rikkunud palga maksmise kohustust.

Kui teie esitatud tähtajaks palka ei ole välja makstud, siis võite pöörduda töövaidluskomisjoni poole, et see tunnistaks teie lepingu lõpetatuks ning kohustaks tööandjat maksma teile lõpparve ja nõuaks vastava muudatuse tegemist töötamise registrisse.

Töötan Eestis, aga kavatsen tööle asuda ka Soome firmasse. Kas ma võin saada oma kontole mõlemad palgad?

Selles suhtes, mitu palka kontole võib laekuda, meil mingeid piiranguid ei ole. Ka pank ei pööra sellele tähelepanu. See-eest pöörab aga maksu- ja tolliamet. Te olete kohustatud kord aastas deklareerima välismaalt saadud tulu. Tuleb ka lisada Soome maksuameti tõend, et kõik maksud on märgitud summalt tasutud.

Tehas suletakse. Mind informeeriti seaduse kohaselt töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest seoses koondamisega. Nüüd aga anti täiendav dokument, milles palutakse nõustuda märksa varasema koondamisega ja sellega, et ma ei hakka tööandjale pretensioone esitama. Ilmus ka kolmas paber, milles tehakse ettepanek valida järgmiste variantide hulgast: lõpetada leping pretensioonideta varem, poolte kokkuleppel; lahkuda omal soovil, teatades tööandjale 5 päeva ette; nõustuda minimaalpalgaga teatud kuupäevast ja konkreetse töö eest kuni ettevõtte sulgemiseni. Mida soovitate mul teha?

Kui tööandja soovib lõpetada lepingu etteteatatust varem, on ta kohustatud maksma hüvitist etteteatamisaja rikkumise eest.

On selge, et koroonaviiruse pandeemia ajal üritab teie tööandja oma kulusid vähendada. Vaadelgem teile pakutud variante.

Esimene variant näeb ette, et te loobute kõigist nõuetest töötamata jäävate kuude hüvitamiseks. Juriidilisest seisukohast tuleneb hüvitise maksmise kohustus tööandjale seadusest, tööta ja ei saa sellest loobuda. Antud juhul soovitatakse teile see unustada. Jah, te võite muidugi hiljem minna töövaidluskomisjoni või kohtusse, kuid kõik see tähendab kaotatud aega ja kulusid. Kui te lahkute omal soovil, siis ei saa te hüvitist tööandjalt ega töötukassalt. Järelikult teine variant ei sobi.

Kolmas variant on võimalik ainult teie nõusolekul. Ja kui arvestada, siis on see praegusel momendil kõige sobivam. Te peate saama minimaalpalka kuni tehase sulgemiseni, tööd ning seejärel kuupalga koondamise eest tööandjalt ja kaks kuupalka töötukassalt.

Mulle on jäänud pensionini 10 kuud, aga kuna on saabunud rasked ajad, saatis tööandja mulle koondamisteate. Kas see on seaduslik ja mida on vaja koondamisega seoses teada?

Mingeid piiranguid pensionieelses eas töötajate vallandamisele seadus ette ei näe. Seepärast on teie situatsioon täiesti tõenäoline. Koondamise korral aga peate teadma järgmist.

1. Etteteatamisaeg. Kui teie tööstaaž selles ettevõttes on kuni 1 aasta, siis on Etteteatamisaeg 15 päeva. Staaž 1-5 aastat eeldab etteteatamisaega 30 päeva. Staaž 5-10 aastat – 60 päeva. Juhul kui tööstaaž ületab 10 aastat, on etteteatamisaeg 90 päeva. Nende tähtaegade rikkumine paneb tööandjale kohustuse maksta teile kõigi rikkumispäevade eest kompensatsiooni.
2. Koondamise puhul te saate tööandjalt hüvitist ainult ühe palga ulatuses. Ülejäänud kompensatsiooni maksab teile töötukassa. Hüvitiste suurus oleneb samuti selle tööandja juures töötamise staažist. Kui staaž on 5-10 aastat, maksab kassa teile lisaks ühe palga. Üle 10-aastase staaži puhul kaks palka.
3. Te võite ka enne pensioni saamist minna tööbörsile ja saada koondamistasu, mis moodustab teatud protsendi teie töötasust.

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo korraldab tasuta juriidilisi telefonikonsultatsioone. Registreerimine neile toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

Allikas: https://yanatoom.ee/oigusabi/koroonaviirus-vs-toosuhted/