Tööinspektsioon: riskianalüüsi on esitanud ligi pooled ettevõtted
09.09.2021
8. septembriks on riskianalüüsi Tööinspektsioonile digitaalselt edastanud 45% kõigist ettevõtetest, kus töötab vähemalt üks lepinguline töötaja. Kokku on esitatud 27 524 riskianalüüsi.
Tööinspektsioon: viiruskriisi aasta teadvustas hea töökeskkonna olulisust
13.04.2021
Kinnitatud andmetel juhtus möödunud aastal 3622 tööõnnetust. Enim tööõnnetusi juhtus kaubandussektoris. Töökohustusi täites hukkus üheksa inimest.
Aastaga lisandus üle 16 000 töötu
Statistikaameti andmete kohaselt oli 2020. aastal tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 66,7% ja töötuse määr 6,8%. Töötuid oli 47 900, mis on 16 600 võrra rohkem kui aasta varem.
Ametiühingute ähvardamine ja tagakiusamine
Oma 9. jaanuari Fb postituses kirjutas Riigikogu ametiühingute toetusrühma esimees Oudekki Loone sellest, et kodanikud Aivar Sõerd, Andrus Seeme ja Signe Riisalo Reformierakonnast soovivad korraldada rahvahääletust küsimuses „Kas Eestis peab ametiühingute tegevuse keelustama?“
Ametiühingute toetused tulumaksuvabaks!
2020. aasta lõpuks ka midagi head! Andsime riigikogu ametiühingute toetusrühmaga sisse eelnõu, mis vabastab ametiühingute liikmemaksust liikmetele makstavad toetused tulumaksust. Sest teate, praegu on selline topeltmaksustamine, et ametiühingute liikmemaks on tulumaksuga maksustatud ja siis toetused on ka tulumaksuga maksustatud. Ebaõiglane, eks?! Oleme asunud teele, et see kortsus asi sirgeks ajada! Lisaks soovime vähendada ka nende ettevõtjate bürokraatiat, kes soovivad panustada oma töötajate tervisesse ja tööohutusse. Loodan, et uus aasta toob töötajatele õigusi, vabadusi ja heaolu juurde!
Allikas: https://www.facebook.com/watch/
Pöördumine: 90% õiglase ülemineku fondi rahast peab minema Ida-Virumaa ettevõtlusele
09.12.2020
Ettevõtlusliidud, ametiühingud ja Ida-Virumaa omavalitsuste liit saatsid valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et 90% õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) rahast peaks minema Ida-Virumaa ettevõtluse arendamisega otseselt seotud tegevusteks ja 10% kohaliku elukeskkonna arendamiseks.
Sooline palgalõhe
08.09.2020
Sooline võrdõiguslikkus tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi ja võimalusi ning ka võrdseid kohustusi ja vastutust. See on inimõigus, mis on eelduseks demokraatliku valitsemisvormi toimimisele. Hoolimata sellest, et Eestis on nii Põhiseadus, Soolise võrdõiguslikkuse seadus, kui ka Võrdse kohtlemise seadus, mis sätestavad võrdse kohtlemise põhimõtet, võib reaalsuses soolist ebavõrdsust kohata kogu ühiskonnatasandil - alates koduste tööde jagunemisest meeste ja naiste vahel ja lõpetades soolise ebavõrdsusega tööturul. Ebavõrdne kohtlemine saab sageli alguse hoiakutest ja soostereotüüpidest, mis saadavad naisi ja mehi igas eluvaldkonnas ning avaldavad otsest või kaudset mõju inimeste eneseteostuse võimalustele. Samas on võrdsed võimalused ühiskonnas end teostada, oma võimeid arendada ning valikuid teha, iga indiviidi seisukohalt olulised üldiste majanduskasvu ja sotsiaalse sidususe eesmärkide saavutamiseks. Aina suurenev naiste osalemine tööturul tagab nende majandusliku iseseisvuse ja panustab oluliselt majandusarengusse ning sotsiaalkaitse süsteemide jätkusuutlikkusse.
Palgalõhe
07.09.2020
Lugeja küsib: Ettevõtte töötajate rahulolu-uuringust selgus, et töötajad tajuvad meeste ja naiste vahel palgalõhet. Kas tööandjal on kohustus nüüd teemat ettevõtte tasandil täpsemalt uurida ning kuidas seda teha?