Psühholoog Viktoria Saat: oskus õigesti puhata on kingitus iseendale

"Keha on nii tark, et annab meile kohe märku, kui meie vaimne heaolu vajab tähelepanu. Minu puhul kannatab esimesena unekvaliteet, seejärel on raskem keskenduda ning infot meeles hoida, asjad lähevad mulle äkitselt liiga palju korda, ma ei ole enam kannatlik ja muutun palju emotsionaalsemaks ning vähem enesekindlaks," selgitab psühholoog Viktoria Saat, milliste tundemärkide järgi tema aru saab, et oma vaimse tervisega tuleb kohe tegeleda.

"Kehasse ilmuvad pinged, mõttevoogu on raskem peatada, tahaks vähendada sotsiaalset suhtlust. Otsin kiiret leevendust ning käsi sirutub automaatselt magusa kommi või koogi poole."

Kui meie keha ja aju evolutsiooniliselt arenesid tingimustes, kus stressiallikad olid ajutised ja enamasti looduslikud nagu halb ilm või ohtlikud kiskjad, siis tänapäeval on väljakutsed seotud meie emotsionaalse toimetuleku, rolli ja nõudmistega ühiskonnas ning pigem pika kroonilise iseloomuga.

Ei pea juhtuma midagi väga erilist, et vaimselt väsida

"Inimene ei olegi loodud sellisteks pidevateks väljakutseteks ning oluline on iseendale teadvustada, et paljude jaoks nõuab juba igapäevane tavaline elu eriti kvaliteetset taastumist, et olla oma igapäevaste toimingute juures aktiivne ja produktiivne."

Saadi sõnul on meie organismile piisavalt stressirohked nii negatiivsed kui positiivsed sündmused ning seetõttu nõuavad ka sellised meeldivad tegevused nagu reisimine, tähtpäevade tähistamine, uue suhte loomine või kodulooma võtmine energiat, et nendega kohaneda.

Igapäevaelu pingetega hakkama saamiseks tuleb säilitada tasakaal päevasündmuste ja sellest taastumise vahel. "Kui pingeid tuleb rohkem, kui ma taastuda jõuan, tekivadki füüsilised ja vaimsed muutused meie olemises ja käitumises. Võtmeküsimused on, kuidas ma hoian stressiallikad kontrolli all ja kuidas ma taastun."

Igapäevaseks taastumiseks on oluline korralik uni, valguses ja värskes õhus viibimine, regulaarne toitumine, head suhted mulle oluliste inimestega, kes mind kuulavad, tunnevad mu vastu huvi ning võtavad mind sellisena nagu ma olen.

Saat annab hea orientiiri, mille järgi oma une kvaliteeti hinnata. "Kui ärkad ilma äratuskellata hommikul kella poole seitsme või seitsme paiku puhanuna, siis on keha piisavalt taastunud."

Häiritud uni võib viidata liiga sündmusterohkele elule

Vaimse tervise eest hoolitsemisel on oluline krooniliste stressiallikate vähendamine. "Kroonilisteks stressiallikateks võivad olla ebameeldivad ja rasked kohustused, rahulolematus, liigne muretsemine, keerulised ja valusad suhted ning kõigi nende vähendamine oma elus ei ole alati lihtne. Kui ise toime ei tule, tasub kindlasti otsida abi professionaalilt," annab Saat nõu, sest alati ei pea ise kõigega hakkama saama.

Uni on aju kõige parem ja olulisem puhkus. Häiritud uni tähendab muuhulgas ka seda, et ma olen küll väsinud, aga magama ei jää, sest ei suuda oma mõttevoogu peatada. "See võib tähendada, et minu päevad on liiga sündmusterohked."

Kui unekvaliteet kannatab ja inimene ei taastu piisavalt, otsib ta energiat muudest ja sageli ebatervislikest allikatest nagu maiustused, kohv, alkohol või liigne sportimine.

Puhkuse ajal ei peaks aju palju uut infot töötlema

Saadi sõnul aitab taastuda kvaliteetne logelemine, kus ideaalis on minimiseeritud kõik sotsiaalsed kontaktid ja olukorrad, kus ei ole uut infot ega emotsioone, mida aju peab töötlema hakkama.

"Logelemine on omaette olemine," avab Saat tõelise puhkuse saladuse. "Kui kasvava puu jälgimine on veel raske, siis aju puhkab väga hästi ka siis, kui tegeleda millegagi, mis on sinu jaoks poolautomaatne, nõuab õige natuke keskendumist, aga on vahetu tulemusega nagu näiteks koristamine, aiatöö, käsitöö, meisterdamine, puude lõhkumine, maalimine. See tegevus peaks olema omaette edukogemuse kogemine, tegevus ilma suure pingutuseta, aga et see oleks minu jaoks nauditav," toob Saat välja lihtsad võimalused aju maharahustamiseks.

Selleks, et oma mõtteid kiiresti vaigistada, on Saadi sõnul hea kasutada viie meele meetodit. "Loetlen viis asja, mida näen, loetlen neli asja, mida kuulen, loetlen kolm asja, mida puudutan, loetlen kaks asja, mida haistan ning ühe asja, mille maitset tunnen," õpetab Saat.

Ka päeva jooksul võetud lühikestel vaikuse ja lihtsa tegevuse pausidel on suur mõju. Uuringud näitavad, et sellised pausid päeva jooksul parandavad ka öist und.

Ühest küljest lülitad sa ennast oma tööst justkui välja, teisest küljest toimub samal ajal su ajus süntees. "Sa oled midagi intensiivselt mõelnud, ja nüüd on vaja sellest korraks välja astuda, et ideed sinu peas saaksid hakata omavahel suhtlema ja tekiksid uued lahendused. Õige logelemine on seega hea viis edasiminemiseks."

Kulgemisseisund annab eduelamuse ja tõstab motivatsiooni

Ka töö tegemise ajal on võimalik stressi vähendada ja töömotivatsiooni tõsta. Seda mõtet toetab Ungari päritolu ameeriklasest psühholoogi Mihály Csíkszentmihályi kontseptsioon flow-seisundist ehk kulgemisest või vookogemusest, mis tähendab olla täielikult sukeldunud tegevusesse, mille protsessi sa naudid.

Kulgemisseisundi saavutad suurema tõenäosusega siis, kui su tegutsemisel on selge eesmärk, sul on selleks vajalikud oskused ja teadmised ning tegemist on sinu jaoks mõõduka väljakutsega. Kui väljakutse on liiga madal, tekib igavus, ja kui liiga kõrge, siis ärevus.

"Paraku tegutseme tihti pigem ohuseisundis ning sageli on meie tegevuse ajendiks sisemised kõrged nõudmised, hirmud ja ambitsioonid ning oma väärtuse sidumine saavutustega," toob Saat välja.

Uued ja põnevad kogemused on ka stressiallikad

Saat toob välja, et meie aju üheks põhifunktsiooniks on minimeerida valu ja kaitsta meid ohu eest ja teiseks põhifunktsiooniks suunata meid naudingu ning kasu poole.

"Aju tahab vaheldust ning talle on väga oluline uudsus. On loogiline, et soovime väljakutsetest puhata ning kogeda midagi positiivset ja naudingut pakkuvat. Paljud meist usuvad, et tasakaaluks väljakutsetele peab puhkus olema midagi head, uut, põnevat, harivat ja meeldivat nagu näiteks reis, sündmused, suhtlemine või õppimine. Siin on kaks "aga"."

Esiteks kipub aju stiimulitega harjuma ning tal tekib tolerants. See tähendab, et me ei ole enam tuttava positiivse kogemuse suhtes nii tundlikud ja sama positiivse mõju saavutamiseks peame stiimuleid võimendama või järjest rohkem vahetama.

Teiseks, ka uus positiivne kogemus on stressiallikas, sest stress on reaktsioon kõigele, mis on uus ja nõuab kohanemist. "Nii et reisimine kui uute positiivsete kogemuste saamine võib olla hariv ja sotsiaalseid kontakte tugevdav, aga samas ei ole see päris puhkus vaimse ja füüsilise ressursi taastumise mõttes," toob Saat välja.

"Kvaliteetne puhkus peab sisaldama järgmisi komponente. Peab olema eemal oma põhitegevusest, sul ei tohi olla konkurentsi, teiste ees vastutust, uudsust ning sa pead nautima seda, mida teed," loetleb Saat.

Vaikus hoiab meie aju noorena

"Arvo Pärt on öelnud kuldsed sõnad, et kõigepealt sa pead ennast nulliks tegema. Peab olema vaikus. Ja see, mis siis antakse, on nagu kingitus," toob Saat välja kõige olulisema ressursside taastamise võimaluse.

"Kui suudame lühidalt vaikuses olla, oma meeled välja lülitada, siis vaikus hoiab meie aju noorena, aitab meil taastuda, et olla uute kogemuste vastuvõtmiseks rohkem kohal. Siis on ka neil uutel huvitavatel kogemustel rohkem ruumi selleks, et meie vaimuga kontakti saada. Reisile on seega hea minna puhanuna, siis on ka nauding tugevam. Või näiteks kontserdile ja näitusele, sõpradele külla, sest puhanuna saad rohkem kohal olla, su emotsioonidele on rohkem ruumi tehtud, et kogeda midagi uut, see on nagu kingitus olla maailmaga paremini kontaktis."

Konkurents tähendab enda võrdlemist teistega. "Lähen üritusele, pean ju mõtlema, mida ma selga panen, kuidas ma seal olen, kas ma sobitun siia piisavalt. Meie aju teeb kogu aeg tööd, peame ennast tõestama, võistleme kellegagi, aga iga võrdlus väsitab meid ning võib pärssida ka loovust. Meil on arusaam, et peame igale sündmusele jõudma, sest äkki ma jään muidu millestki ilma. Kui tahad puhkuse ajal mõnele sündmusele minna, siis muidugi võib, aga siis sa ka tead, kuhu su energia kaob. Kui eesmärk on taastuda, siis ei ole kõige parem mõte minna sinna, kus on konkurents."

Vastutus tähendab, et sa kontrollid olukorda, sest keegi sõltub sinust või sõltub sinu otsustest teiste heaolu või see, kuidas olukord edasi areneb ning kõik see väsitab. Seega puhkame kõige paremini üksinda oma kodus vaikuses.

Õigesti puhates tuleb meil läbi teha ka juurvilja-seisund

Saat toob välja, et puhkus peaks olema miinimum kaks nädalat, sest kaks-kolm päeva kulub meil selleks, et töörügamise rütmist maha tulla. "Esimesed paar päeva olen inertsist veel väga aktiivne, aga kui mulle uusi väljakutseid ja uusi kogemusi peale ei tule, hakkan vaikselt maha rahunema. Seejärel satun sellisesse ebameeldivasse kohta, kus mul on natuke juurvilja-tunne, et ma ei taha enam mitte midagi."

Saat hoiatab, et tavaliselt me kardame seda seisundit, aga tegelikult on see puhkuse juures kõige olulisem aeg. "Paar päeva peaks endale lubama seda, et ei taha mitte midagi, lihtsalt kulgen kodus ja ma luban, et umbes kolmandal päeval hakkab teil vaikselt tekkima huvi, kui te ise ennast sellest seisundist varem välja ei tiri, sest satute ärevusse, et mul puhkus muudkui läheb ja ma ei tee mitte midagi kasulikku."

"Lubage endale vaikust, siis tekivad loomulikud impulsid ja siiras huvi ning need on palju kvaliteetsemad. See on pidžaamaseisund, kus me taastume. Kui oleme selle oleku paar korda läbi teinud ja näinud, et see dünaamika toimib, ja et ma tulen sellest seisundist loomulikult, puhanuna ja erksana välja, siis hakkame seda seisundit usaldama. Kui me iseendale sellist seisundit ei luba, on meil väga raske aktsepteerida, et ka keegi teine meie lähedastest seda endale võiks või tahaks lubada," rõhutab Saat.

Uuringutega on kindlaks tehtud, et vaikus teeb meid nooremaks, aga selleks peame õppima olema vaikuses, kasvõi lühiajaliselt. "Vaikuses tekib meil kontakt oma tegelike vajadustega ning me ei reageeri ainult ohule ega suuna end vaid kiirete, lihtsalt kättesaadavate naudingute poole. Mulle tundub, et see ongi meie tegelik rohepööre. Kui inimene õpib vaikuses olema, siis on vähem ületarbimist, hirmu millestki ilma jääda, siis on see meie ressursside tark ja teadlik tarbimine," toob Saat välja, milline rohepööre meie inimestele ja loodusele kindlasti positiivselt mõjuks.

Menu portaali uue intervjuusarja eesmärk on psühholoogide abil erinevate vaimse tervise teemade kaudu vaadelda meie ühiskonda ja anda lugejatele mõtteainet ning praktilisi tööriistu, et iseendaga paremini hakkama saada ning oma enesekindlust suurendada.

Allikas: https://menu.err.ee/