Börsifirmad suhtuvad juhtkondade soolise tasakaalu kohustusse erinevalt

Euroopa Liidu direktiiv, mida Eesti on asunud üle võtma, näeb ette, et vähemalt 40 protsenti börsiettevõtte nõukogu liikmetest või kolmandik juhatuse ja nõukogu liikmetest kokku peaks olema alaesindatud soost ehk naised, sest Eesti on Ungari ja Küprose kõrval kõige madalama naiste osakaaluga riike börsiettevõtete juhtide seas.

"Andmed näitavad, et Eestis viimase 10 aasta jooksul on naiste osakaal börsiettevõtete juhtorganites kõigest kolm protsendipunkti kasvanud ja meie oleme Euroopa Liidus jätkuvalt see riik, kus naisi juhtorganites on vaid üks kümnest," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar.

Coop Panga juhatuses ja nõukogus pole ühtki naist. Panga juhile Margus Ringile riigi sekkumisplaan ei meeldi.

"Ma arvan, et see on näide Euroopa Liidu ülereguleerimisest ja ma ei saa aru, kuhumaani me jõuda tahame. Mõni aeg tagasi reguleerisime pudelikorke, nüüd reguleerime soolist tasakaalu. Tulemus on see, et Euroopa Liidus bürokraatia vohab, majandus ei kasva, elanikkond vaesub, vananeb. See ei vii ju elu edasi," kommenteeris ta.

Rink leiab, et naiste esindatus peaks lahenema isevoolu teed, mitte regulatiivselt.

"Minu meelest võiks elus asjad käia loomulikku teed pidi. /.../ Eelmisel suvel me valisime oma juhatusse ühte liiget ja me nägime, et finaali jõudis üks naine, üks mees. Aga see meesterahvas oma eelmise töökogemuse põhjal oli sellest naisterahvast üle. Siis ma ikkagi arvan, et on loogiline teha valik selle alusel," selgitas Rink.

Tallinna börsil on 12 Eesti ettevõtet. Kahte neist - Ekspress Gruppi ja Nordeconi - juhivad naised.

Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu on üks neist.

"Mina arvan, et see on väga hea idee, sest kui 30 aasta jooksul varasemalt pole need asjad Eestis korda saanud, siis kui panna, kas või mingiks ajaks selline forsseeritud mõtlemine mingis suunas, siis ma arvan, et see rohkem läheb ühiskonnas ka korda ja hakatakse valikuid tegema nii, et naisi valitakse rohkem nii nõukogudesse kui ka juhatustesse," rääkis Rüütsalu.

Ka riigile kuuluvat Tallinna Sadamat juhtiv Valdo Kalm leiab, et naiste suurem esindatus juhtorganites on üksnes tervitatav.

"Suhtumine on soosiv sellepärast, et daamide osalemine juhtorganites lisab paindlikkust, empaatiat, eriti sellises keerulises ajas nagu me praegu oleme. See omakorda lisab innovatsiooni ettevõttele. Ja daamide puhul on kindlasti tähtis ära märkida nende kohusetunne," selgitas Kalm.

Tallinna Sadamaski on vaid üks naine nõukogus. Ent nii Rink kui ka Kalm rõhutavad, et ettevõtete laiendatud juhtkonnas on naisi rohkem. See aga ongi Eestile sümptomaatiline, täheldab majandusministeerium.

"Meil toimib tugev klaaslae efekt ehk ka neis ettevõtetes, kus töötab palju naisi, langeb naiste osakaal, mida kõrgemale me juhtimistasandil vaatame ehk sinna kõige tippu ikkagi pigem edutatakse mehi kui naisi," ütles Ulla Saar.

Saar rõhutas, et direktiiv ei kohusta seadma naistele kunstlikke eeliseid, vaid suunab otsustajaid valikut tegema kahe võrdsete omadustega kandidaadi seast.

"Kui on kaks võrdset kandidaati, siis tuleks eelistada seda, kes on vähem esindatud soost," selgitas Saar.

Allikas: https://www.err.ee/