Uuringu eesmärk on hinnata, kuidas ettevõtted kogu Euroopas käsitlevad töötervishoiu ja tööohutuse riske, eriti uusi ja esilekerkivaid riske, nagu psühhosotsiaalsed riskid (nt stress, kiusamine). Uuringu sihtrühmaks olid tööandjad ja töötajate esindajad eri suuruses ja eri sektorite ettevõtetes – kokku 41 000 inimest 30 riigist, sh Eestist üle 700 inimese. European Survey of Enterprises on New and Emerging Risks (ESENER) on seni toimunud kolmel korral (2009, 2014, 2019) ning neljas on ESENER 2024.
ESENER 2024 annab üldistatud ülevaate Euroopa Liidu andmete kohta, kuid mitmes punktis on Eesti tulemus eraldi välja toodud:
- Töökeskkonna riskihindamised
Eestis teevad alla poole töökohtadest regulaarselt riskihindamisi, mis on märkimisväärselt alla EL-i keskmise (76%).
Võrdluseks: Mõnes riigis, näiteks Soomes, on see näitaja üle 85%, Eestis jääb see ligikaudu 45% kanti, mille põhjal võib järeldada, et Eesti tööandjad tegelevad riskihindamisega vähem kui paljudes teistes EL-i riikides.
- Psühhosotsiaalsete riskide ennetamine
Psühhosotsiaalsed riskid (nt stress, töökiusamine) on järjest suurem probleem, kuid töötajate kaasamine nende ennetamisse on Eestis tagasihoidlik.
Näiteks valivad Eesti töötajad tööohutuse esindajaid sageli vähem kui EL-is keskmiselt (EL-27 keskmine on 38%, Eestis alla selle).
- Digitehnoloogia mõju tööohutusele
Eesti kuulub nende riikide hulka, kus kasutatakse rohkem digitaalseid töövahendeid (nt arvutid, tarkvara, kantavad seadmed).
Samas arutatakse Eestis harvem digitehnoloogia mõju töötajate tervisele ja ohutusele võrreldes EL-i keskmisega, kuigi see osakaal on kasvanud ka meil.
- Järelevalve ja tööinspektsioonid
Tööinspektsiooni külastuste sagedus on Eestis langenud võrreldes 2014. aastaga, sarnaselt paljudele teistele EL-i riikidele.
- Seadusandluse keerukus
Eesti ei ole nende riikide seas, kus töötervishoiu ja tööohutuse seaduseid hinnatakse keeruliseks – seadusandluse tajutav keerukus on Eestis pigem madal, võrreldes nt Itaalia, Belgia või Hollandi ettevõtetega.
Rohkem infot:
23.07.2025