Perearstiõpe on populaarne, kuid vaja oleks rohkem

OSKA uuring ütleb, et perearstide põua leevendamiseks peaks alates 2028. aastast ülikooli lõpetama üle 50 väljaõppinud peretohtri. Praegu ollakse sellest numbrist veel aga kaugel.

Perearstiks õppijatele eraldati tänavu residentuuris 40 kohta, kuid vastuvõetuid on enne lisakonkurssi mõnevõrra vähem.

"Praegu on siis 36-st, kes esitasid taotluse, saime vastu võtta 29," ütles Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda.

Samas ei saa Kalda öelda, et perearstiõpe menukas poleks. Üldarstiõppest sirgub lihtsalt märgatavalt vähem tohtreid kui on residentuuris kohti.

"Kõige rohkem kandideerijaid soovib saada meile sisse, aga meil on lihtsalt vajadus nii suur, et selle arvu lõpetajate pealt ongi raske neid 40 kohta täita. Lihtsalt lõpetajaid peaks rohkem olema," selgitas Kalda.

Nimistuga töötavaid perearste on Eestis praegu 710. Lähiaastatel lähevad neist pooled ilmselt pensionile. Kõige rohkem on pensioniealisi perearste Ida-Virumaal.

Tervisekassas vilguvad punased ohutuled juba pikka aega.

"Me peame selle selgelt sõnastama ikkagi üleriigilise probleemina. See ei saagi olla lõpuks ainult tervisekassa probleem, sest see, kas arstiabi on ikkagi kättesaadav, mõjutab lõpuks absoluutselt kõike," ütles tervisekassa perearstiabi teenustejuht Laura Johanna Tuisk.

Eesti Perearstide Seltsi kauaaegne esimees Le Vallikivi on tuleviku suhtes samuti pessimistlik.

"Kümne aasta perspektiivis nüüd paremaks küll ei lähe, pigem vastupidi. Ilmselt hakatakse rohkem perearsti elukutset ka väärtustama," ütles Vallikivi.

Ruth Kalda sõnul võib olukord teatud tingimustel paraneda.

"Kui me võtame nüüd näiteks järgmisel ja ülejärgmisel aastal arstiteaduskonda oluliselt rohkem tudengeid vastu ning lõpetajaid ja residentuuri astujaid on sellevõrra rohkem, siis kümne aasta pärast võib asi võib-olla stabiliseeruda. Et kurv ei lähe enam allapoole." 

Allikas: https://www.err.ee/