Perearstid kindlustusnõude tõttu tööd peatama ei hakka

Kui eelmisel nädala lõpus olid perearstid valmis riskima tegevusloast ilmajäämisega, et boikoteerida kohustusliku vastutuskindlustuse sõlmimise vastu, siis tänaseks ollakse sellest plaanist loobutud.

"Natukene vaatasime neid seadusi, et otseselt ei ole lubatud teha ühist boikotti sellele ja seadus nõuab, et võib juhtuda, et tulevad erinevad juriidilised nõuded nende asutuste vastu. Seda me ka nagu ei tahaks. Me ikka üritame seaduse piires olla," sõnas perearstide seltsi juht Elle-Mall Sadrak.

Teisipäeval arutasid pere- ja hambaarstid, aga ka kiirabi, kuidas täita seadust, mille täitmiseks riigil raha pole.

"Kui on kindel seisukoht, et see peab igal juhul tulema, siis nendele lepingukassa partneritele, kellel ei ole muid rahalisi sissetulekuallikaid kui kiirabid ja perearstid ja mõned lepingupartnerid veel, see rahastus leitakse ikkagi riigi poolt," sõnas Sadrak.

Arstid soovivad ka, et väiksematele praksistele antakse lisaaega vastutuskindlustuse sõlmimiseks.

Kahe aasta eest seadust vastu võttes ja Soome kogemusele tuginedes arvutas sotsiaalministeerium välja, et aastas võiks kuluda kindlustusmakseteks ligi 2,5 miljonit eurot ja umbes nii suur summa on eelarves 2025. aastaks ette nähtud.

Ainsana kohustuslikku kindlustust pakkuva PZU prognoosi kohaselt aga ületab aastane kahjude kogusumma oluliselt 2,5 miljoni euro taset ja kogutud kindlustusmaksete hulk ei saa olla kahjusummast madalam.

"Ma küll ei näe praegu, et seadust peaks edasi lükkama, sest meil on ju üks kindlustusandja. Loomulikult on see hind kallis, aga seal tuleb vaadata, miks see hind on kallis," sõnas perearst ja sotsiaalkomisjoni liige Eero Merilind (Reformierakond).

Kõrgete kindlustuspakkumiste üheks põhjuseks on perearstist rahvasaadiku sõnul nii ravivea hüvitiste kõrged määrad kui ka tõik, et praegu puudub ülevaade, kui palju võimalike kahjujuhtumeid võib tulla.

"Me arvestame, et me oleme Soome, aga kindlustusseltsid tõid välja ka sellise hirmu, et võib olla me oleme nagu Ameerika Ühendriigid, kus juristid hakkavad iga probleemi korral kaebama arste või tervishoiutöötajaid kohtusse," sõnas Merilind.

Ma saan aru, et kindlustuspakkumiste hinnad ei vasta igal juhul ootustele, et need ongi ehmatavalt kõrged, seda et ainult rakendamise järel saab tekkida infotmatsioon päriselt Eestis väljamakstavate hüvitiste kohta ja riskide kohta, mis erinevates kliinikutes ja tervishoiuteenuste juures on. selle põhjal on võimalik teenuste makseid allapoole tuua," ütles terviseminister Riina Sikkut (SDE).

Tervisekassa eelarve järgmiseks aastaks on lukus ja Sikkuti sõnul lisaraha vastutuskindlustuseks tulemas ei ole. Tema sõnul ei peagi riik katma kõiki kindlustusmakseid, sest riskid on kliinikuti erinevad.

Allikas: https://www.err.ee/