Õpetaja läbipõlemisest: oma murega ei tohi jääda üksi

Tondi kooli õpetaja Kirke Möllitsa sõnul on õpetajatööl palju häid, kuid ka mitmeid murekülgi. "Inimsuhted on keerulised ja kui mitme valdkonnaga – õpilased, vanemad, kaaskolleegid, juhtkond – tulevad mingid raskused ja neid ei saa ära lahendada, siis see mõjub hästi koormavalt. Lisaks töötundide arv ja tööülesannete hulk on meeletult suur. See kõik kokku mõjub kurnavalt."

Möllits on läbipõlemist kogenud juba enne õpetajaametit. "Ma põlesin läbi, kuna ma võtsin väga palju erinevaid kohustusi, mis tegelikult käisid mulle üle jõu. Kui ma lisaks enda põhilistele tööülesannetele võtan juurde tegevusi ja ma ei jõua neid ära teha nii hästi, kui ma tahaksin, siis ma lõpuks väsin ära, õhtuti ei puhka välja enam järgmiseks päevaks, ei saa enam hästi magada, ärritun kiiremini. Seda ärrituvust ma elan võib-olla enda lähedaste inimeste peal välja. Just nende märkide järgi ma saan aru, et mu vaimne tervis hakkab minema nõrgemaks ja ma pean hakkama tegutsema," rääkis Möllits, kuidas uni ja väsimus on esimesed märgid sellest, et midagi peab ette võtma.

Neid märke osata näha, neist teadlik olla, on Möllitsa sõnul aga juba keerulisem. "Ma võin neid märgata, aga ma pean neid teadlikult ka vastu võtma, neid endale teadvustama ja tegelema. Kui ma koolis peaksin praegu läbi põlema, siis ma arvatavasti lahkuks töölt, kuna ma ise lihtsalt olengi läbi, ei suudagi mitte midagi teha, olen nii väsinud, ei suuda magada ja see mõjutab kogu mu elu terviklikult," rääkis õpetaja.

Läbipõlemisest taastumiseks või selle vältimiseks peab Möllitsa sõnul tegema põhimõttelisi muutusi, tunnetama, kus on su piir, kust sa enam edasi ei saa minna, tunnetama, mis on sinu kontrolli all. "Samuti tuleb üritada keskenduda headele asjadele. Kui inimene on läbi põlenud või läbi põlemas, siis seda on väga raske teha, kuna need negatiivsed emotsioonid on nii tugevad, et sa ei suuda häid asju märgata nii palju."

Vaikuseminutite koolitusel sai Möllits koos teiste õpetajatega oma muredele otsa vaadata. "See tuletas meelde, et see on täiesti normaalne, et ma tunnen tundeid ja see on normaalne, et ma tahan neid ka välja elada. Samuti tuletas see mulle meelde, et ma pean piire seadma. See kipub mul meelest ära minema, sest ma olen iseloomult selline, et ma tahan, et kõikidel teistel oleks eeskätt hea ja siis tulevad minu vajadused. Aga kui ma õpetajana nii toimin, siis läbipõlemine on garanteeritud," rääkis Möllits.

"Kõige olulisem on see, et sa julged endale tunnistada, et mul ongi raske, ja sa julged küsida abi, kui on vaja, et sa ei jääks oma murega üksinda," rõhutas õpetaja.

Allikas: https://menu.err.ee/