Eksperdid: kaugtöö taandub, kuid kontori roll on jäädavalt muutunud

Tallinna Tehnikaülikooli ärikorraldusinstituudi professorid Marina Järvis ja Karin Reinhold tõid välja, et kõrgelt tasustatud oskustööjõud, näiteks IT-sektori töötajad, otsivad tänapäeval eelkõige paindliku töökorraldust ning võimalusi töö- ja eraelu mugavamaks ühildamiseks.

Alaliselt kodust töötamine pole ilmtingimata meeltmööda aga tööandjatele, kes soovivad luua enda organisatsiooni näoga töökultuuri ja -korralduse. "Innovatsioon on kollektiivne nähtus – see tekib siis, kui inimesed koos käivad. Ettevõtte kultuuri alla kuulub ka kuuluvustunne, konfliktide lahendamine ja heade suhete loomine," selgitas Marina Järvis.

Järvis märkis sedagi, et pandeemia ajal valminud arvukaid uuringuid, mis tõid esile kodust töötamise eeliseid, tuleks tänapäeval vaadelda mõnevõrra kriitiliselt. Toona polnud inimestel sageli muud valikut, kui töötada kodust ja otsiti selle häid külgi.

Karin Reinhold täheldas, et kodust töötamine võimaldab töö- ja pereelu paremini seadistada ning hoida kokku tööle ja koju liiklemise aja pealt. Samas on sellel ka varjuküljed, eelkõige sellistele inimestele, kes kodukeskkonnast muidu sageli välja ei saa.

"Inimene võib-olla ise ei märkagi seda, aga mida rohkem ta mugavustsooni jääb, eriti kui tal on juba eelnevalt vaimse tervise häireid, siis seda enam isolatsiooni jäämine süveneb. Hiljem ta võib-olla ei suudagi enam sotsiaalselt aktiivne olla, mistõttu võib kontorisse tulek tugevat stressi tekitada," nentis Reinhold.

"Ta ise ei taju, kuidas kaitsvast kodukeskkonnast välja inimeste sekka minek ja nendega koos panustamine mõjub tegelikult vaimsele tervisele hästi," lisas professor. Samuti ei sobi kaugtöö tema sõnul tugevalt ekstravertsetele inimestele, kes vajavad inimestega suhtlemist.

Hübriidtöö on parim võimalik töökorraldus

Mõlemad teadlased kinnitasid, et mitmesuguste uuringute järgi on kõige parem töökorralduslik variant just hübriidtöö. Just selle suunas pürgivad praegu ka mitmed suuremad Eesti tehnoloogiaettevõtted, näiteks Playtech ja Bolt. Neist viimane teatas hiljuti, et nõuab töötajatelt vähemalt kahel päeval nädalas kontoris käimist.

"Me just tahamegi rõhutada seda, et ei saa vaadata mustvalgelt, nagu oleks kaugtöö väga hea või väga halb. Sel on plussid ja miinused, niisamuti nagu kontoris käimisel," toonitas Reinhold.

Rahalistel kaalutlustel eelistavad enamus ettevõtteid tänapäeval avatud kontoreid. "Tagasiteed enam pole, sest avatud kontor on lihtsalt odavam lahendus. Tavakabinet langeb lihtsalt ära, sest see on oma aja ära elanud," lisas professor.

Samas on arvukad teadusuuringud tema sõnul näidanud, et avatud kontorid paljudele töötajatele pikas vaates ei sobi. "Need ei soosi kognitiivselt keerukate ülesannete täitmist, sest pidev taustamüra segab. Uuringute järgi ei meeldi avatud kontorid töötajatele üldse ja need ei lähe kokku ka inimloomusega, eriti Eestis, kus introverte on palju," tõdes teadlane.

Kuna suured avatud kontorid keskendumist ei soosi, aga tööandjad tahavad säilitada organisatsiooni kultuuri ja kokkukuuluvustunde, on hakanud kontorite roll tööelus muutuma, selgitas Marina Järvis.

"Pandeemia ajal koju jäänud inimesed lõid enda jaoks sobilikud töötingimused – kes tahab muusikaga tööd teha, kes tahab vaikuses töötada jne. Tegelikult me näeme seda, et kontori roll on muutunud. Keskendumist nõudev töö tehakse kodus, aga kontoris käiakse ajurünnakuid ja koosolekuid pidamas. Lahendatakse kiireid probleeme ja sotsialiseerutakse," sõnas ta.

Tegevuspõhise kontori tõus

Reinholdi sõnul hakkas juba enne pandeemiat koguma populaarsust niinimetatud tegevuspõhine kontor. Maailmas tekkis taoline kontseptsioon just tänu sellele, et avatud kontoris ei suuda inimesed taustamüra keskel piisavalt keskenduda. "Näiteks Telia hakkas Eestis tegevuspõhist kontorit rakendama juba paar aastat enne pandeemiat," tõi ta näiteks.

Järvise sõnul tähendab tegevuspõhine kontor seda, et töökohas pole enam ühte kindlat paika või isiklikku töölauda, mille taha inimene hommikul istub, sest tõsisem, keskendumist nõudvat tööd tehakse niikuinii kodus. Inimene liigub kontoris erinevate paikade vahet sõltuvalt sellest, mida ta parasjagu teeb.

"On vaiksemad nurgakesed keskendumiseks ja eraldi kohad sotsialiseerumiseks, puhkamiseks, sportimiseks jne," tõi ta välja. "Kodust töötamise ja avatud kontorite vahel peab olema mingi kesktee ja tegevuspõhine kontor ongi seal keskel. Sa ei saa lihtsalt keskenduda, kui oled mitmekümne inimesega avatud kontoris iga päev koos."

Kokkuvõtvalt usuvad Marina Järvis ja Karin Reinhold, et pandeemia ajal laiemalt levima hakanud kodust töötamine kuhugi ei kao, küll aga jätkub see tõenäoliselt valdavalt hübriidtöö kujul. "Juhul kui meil on ainult virtuaalsed meeskonnad, siis eeldab see ka hoopis teistsugust lähenemist, juhtimisoskust ja pädevust. Kui me räägime ikkagi füüsilistest organisatsioonidest, kus tahetakse kuuluvustunnet arendada, siis on hübriidvariant parim lahendus," leidis Järvis.

Allikas: https://novaator.err.ee/