Inflatsioon hiilib Eesti teaduslaboritesse

Tartu Ülikooli keemia instituudi direktor Piret Pikma nentis, et eksperimentaalteaduses on tublisti kasvanud just kõikvõimalike kemikaalide ja tarbevahendite hinnad. "Kui räägime enesekaitsevahenditest, mida läheb kõigis laborites vaja, näiteks kindad ja prillid, siis nende hinnad tõusevad iga aastaga keskeltläbi 20 protsenti," tõi ta näiteks.

Mitmesuguste kaitsevahendite hinnatõusule andis hoo sisse koroonapandeemia. "Tollal olid näiteks nitriilkindad väga nõutud. Kui enne pandeemiat maksis üks karp kindaid 3,3 eurot, siis pandeemia ajal kerkis karbi hind peaaegu 19 euroni. Samas me ei saa oma tööd ilma neid kasutamata teha," tõi teadlane välja. Kuigi praeguseks on nende hind normaliseerinud, maksavad need varasemast siiski paar eurot rohkem.

"Kui rääkida aga kemikaalidest, siis teatud ainete hinnad kasvavad isegi 30 protsenti aastas. Olen ise elektrokeemik ja töötan ioonsete vedelikega. Nende hinnakasv on olnud viimase kahe aastaga lausa sada protsenti," lisas teadlane.

Niisamuti kallineb Pikma sõnul laborites kasutatav aparatuur, mille hind on tõusnud viimastel aastatel kuni neljandiku võrra. "Aparatuuri uuendamiseks vahendid üldiselt puuduvad. Eesti Teadusagentuuri rühmagrantidest selleks ei piisa," tõdes Pikma.

Palgad tõusevad grantidest kiiremini

Laboratoorsetes katsetes on aparatuuri, kemikaalide ja enesekaitsevahendite kõrval kõige tähtsam osa aga ikkagi teadlane ise, toonitas Piret Pikma: "Meil töötavad laborites doktorikraadiga inimesed, kes võiksid teenida oma haridusele ja kogemusele ka vastavat palka."

"Tartu Ülikoolis on igal aastal kohustuslik palgatõus, aga inimesed saavad palka grantidest. Kui räägime viieaastasest grandist, siis pole sinna sisse arvestatud seda, et kõik asjad lähevad igal aastal 20 protsenti kallimaks, millele lisandub palgatõus," tõdes ta.

Palgaprobleemile juhtis tähelepanu ka Tartu Ülikooli geneetika professor Angela Ivask. "Grandi taotluses on tavaliselt ikka arvestatud väikse palgatõusuga, aga sa lähtud ikkagi hetke olukorrast. Grant võib olla neli-viis aastat pikk. Praegu on aga palgad läinud sellise hooga edasi, et taotluse ajal ei osanudki sellega arvestada," selgitas ta.

Hüppeline palgatõus toimus Ivaski sõnul 2022. aastal, mis puhul pidi teadusagentuur käiku laskma ka väikse järeleaitamise summa. "On esinenud juhtumeid, kus on öelnud, et ühel või teisel ametikohal töötava inimese miinimumpalk on nüüd selline ja tulebki leida vahendid selle palgatõusu ellu viimiseks," tõi Ivask näiteks.

Rühmajuhtidele jääb sellisel juhul kaks võimalust: tõsta palka või vähendada inimese koormust. "Viimast me ju ei taha. Piiratud rahalise ressursiga kipub selline probleem olema," sõnas Ivask. Niisamuti ei saa inimesi hoida tema sõnul päris miinimumpalga peal, sest teadlasi tuleb motiveerida enda juurde tööle jääma. Grandis tulevad aga palk ja erinevateks katseteks vaja minev raha samast kohast. Teisisõnu võib tulla palgatõus tehtavate katsete ja analüüside arvelt.

Katsetes üritatakse vähemaga hakkama saada

Piret Pikma sõnul ei saa samas katsete hulka lihtsalt vähendada, sest tulemuste kinnitamise ja avaldamise aluseks on teaduslik meetod. Teadusrahastuse või grantide suuruse kasv pole samal ajal katsete läbiviimise kalliduse kasvuga täielikus kooskõlas.

"Me ei saa teha ühte katset ja öelda, et see ongi tulemus. See ei vasta teaduslikule standardile. Samas tean inimesi, kes on enda mõõteseadmeid ja katseid ümber kujundanud, et kemikaalide kulu oleks väiksem. Samuti otsitakse võimalusi ainete soodsamalt hankimiseks," sõnas ta.

Nii nagu ühiskond üleüldiselt muutub kiire hinnatõusu tingimustes tarbimisega ettevaatlikumaks, tajub Pikma mõttemaailma muutust ka teaduses. "Ma ei saa kindlasti väita, et teadlased oleksid kunagi priisanud. Oleme alati olnud üks sektor, kus tuleb kokkuhoidlikult toimetada. Samas tunnetan, et teadlased mõtlevad veelgi enam nüüd sellele, kuidas toime tulla," arutles Pikma.

"Üritatakse ise rohkem aparatuuri parandada, otsitakse lihtsamaid lahendusi. Kui endal on aparatuur aegunud, otsitakse partnereid, kes soovib sama aparatuuri soetada või on võimalik kuhugi mujale maailmasse minna mõõtmisi tegema. See pole tegelikult jätkusuutlik lahendus," nentis Piret Pikma.

Allikas: https://novaator.err.ee/