Moemaailmas on tehisintellekt praegu julgelt sisenemas uutesse valdkondadesse, nüüd ka modellindusse. Kuna luksus- ja jaekaubandusbrändid püüavad kunstmõistuse kiireid ja kulusid vähendavaid eeliseid oma kallites reklaamides maksimaalselt ära kasutada, on traditsiooniliste modellide töökohtadele ilmunud uus tõsine konkurent, kes pakub rohkem võimalusi, lausa erinevaid nägusid ja poseerib mistahes stiilis ja olukorras.
Järgmine amet, kus tehisaru inimesed kõrvale lükkab: modellindus
08.11.2024
Juba mõnda aega on moefirmade reklaamides esinenud uued ideaalilähedased näod. Kas tööle palgati uued modellid? Seekord mitte, moetööstuses on jala ukse vahele saanud tehisintellekt.
Juulis võttis esimeste seas moefirma Mango kasutusele tehisintellekti loodud «glamrobotid» oma reklaamikampaaniates – vaid mõni päev enne, kui ettevõte teatas viimase neljakümne aasta kõrgeimatest tuludest.
Mango tegevjuht Toni Ruiz selgitas Bloombergile, et eesmärk on kiirem sisutootmine. Hiljuti esitles ettevõte avalikkusele oma tehisarupõhist reklaamikampaaniat noortele ning plaanib laieneda ka meeste- ja naisteriiete kollektsioonidesse, kuigi lõplikke otsuseid pole veel tehtud.
Mango on osa kasvavast brändide kogukonnast, mis on valmis reklaamitööstuses uueks normaalsuseks väärtuses 2,5 triljonit dollarit. Bloomberg loetles selliseid kaubamärke, nagu Nike, Louis Vuitton, Levi Strauss & Co, mis kõik on hakanud tehisintellekti võimalusi kasutusele võtma.
Suurusjärk odavam kui inimene
Bloombergi 2024. aasta alguse raport tõi välja, et tehisaru modellide kasutamine on tunduvalt odavam kui inimeste. Kui tõeline modell võiks teenida näiteks 35 dollarit tunnis, siis AI-modellidega koostöö maksab vaid umbes 29 dollarit kuus.
Tehisintellekti pooldajad väidavad, et see aitab moedisaini innovatsiooniprotsessi kiiremini edasi viia, kuigi mitmed disainerid on tehisintellekti kasutuselevõtu tõttu ka palju kriitikat saanud.
Mango, mille käive ulatub 3,4 miljardi dollarini, on näiteks töötanud välja masinõppel põhinevaid platvorme juba alates 2018. aastast ning tänavu on ettevõte seadnud tehisaru kasutamise prioriteediks, et suurendada oma töötajate võimekust ja olla valmis turu nihkeks selles suunas, kirjutab Glossy.
Lisaks modellidele ka muud agendid
Praegu on Mangol 15 erinevat digitaalset platvormi, mis katavad valdkondi alates hinnakujundusest kuni personaalsete soovitusteni. Nende tööriistade abil loodetakse suurendada ettevõttesisest tõhusust ja loomingulisust, et püsida konkurentsis selliste kiirmoepoodidega, nagu Shein ja Temu.
Näiteks platvorm Midas aitab Mangol optimeerida toodete hindu vastavalt turu nõudlusele, Gaudí pakub klientidele personaliseeritud soovitusi ja Inspire võimaldab generatiivset sisuloomist disaini- ja tootemeeskondadele. Lisaks kasutab Mango Lisa-nimelist vestlusplatvormi, mis toetab disaini-, poe- ja logistikakeskuste töötajaid ning koostööpartnereid andmete ja laoseisu haldamisel.
«Digitaalne luure on meie jaoks laiendatud intelligentsus, mis tähendab, et see tehnoloogia toimib töötajate ja sidusrühmade kaasjuhina,» ütles Mango tehnoloogiajuht Jordi Álex Moreno Bloombergile.
Träkivad reaalajas
Moodsas moeäris hoitakse ka kauba liikumisel tänapäevaselt silm peal. Mango kasutab näiteks raadiosagedustuvastuse (RFID) tehnoloogiat, et jälgida oma tooteid reaalajas tootjast logistikakeskustesse ja sealt edasi müügipunktidesse, mainib väljaanne Glossy.
Moreno sõnul on ettevõttel moodustatud keerukas tellimuste haldussüsteem, mis võimaldab kaupade kättesaadavust kontrollida igal ajahetkel.
Disainisuundade toetamiseks rakendavad tehisintellekti ka teised moemüüjad, nagu Zara ja H&M, kuigi mitmed ettevõtted on AI-põhise disaini teemal ettevaatlikud.
Tehisintellekt tõi esialgu hoopis töökohti juurde
Kriitikute mure suhtes, et AI võib viia töökohtade kadumiseni, vastas Moreno, et Mango kavatseb lühemas perspektiivis oma tööjõudu hoopis kahekordistada.
«See on suurepärane näide meeskonnatööst, kus inimkäte oskused ja digitaalne intelligents töötavad käsikäes,» ütles Moreno Financial Timesile, «AI peaks toimima kaasjuhina, et laiendada meie töötajate võimeid ja loovust, kiirendades rutiinseid ülesandeid ja lubades töötajatel keskenduda enam lisandväärtusega tööle.»
Ka Etro loovjuht Marco De Vincenzo on rõõmsalt tervitanud tehisintellekti rolli moeäris, kasutades seda oma kevadise 2024. aasta kampaania loomiseks, kus AI lõi mudeleid futuristlikus keskkonnas, vahendab New York Times. De Vincenzo rõhutas siiski, et «inimlik puudutus» jääb loomingulises protsessis endiselt ülioluliseks.
Kuidas luua AI-modelle?
Tehisaru loodud modellid pakuvad uut lähenemist e-kaubanduses, eriti moemüüjate jaoks. Need kõrgtehnoloogilised mudelid võimaldavad müüjatel luua kvaliteetseid tootefotosid ilma traditsiooniliste pildistamise sessioonideta, pakkudes odavat lahendust rõivaste esitlemiseks elutruudel fotodel.
AI-mudelite tööriistad, nagu SellerPic, on selle tehnoloogia mugavad vahendid, kus saab kasutada algoritme erinevate kehakujude, rasside, rahvuste ja poosidega virtuaalsete mudelite loomiseks. Pärast tuleb vaid müügil olev riie digitaalselt selga riputada.
Kuid saab ka osta endale sobivaid modelle. Firma Diigital näiteks pakub valikut plastist kübermannekeenidest ehtsate erinevus-rikastab-tüüpi karakteriteni. Üks nende modell kogub juba 2017. aastast kuulsust Shudu nime all ja sellel on ka Instagrami konto.
Shudu on endale rentinud juba kuulsad brändid Louis Vuitton ja autotootja BMW.
Kuna Shudu on tehtud reaalse modelli järgi, siis soovisid moetöötajad USAs vastu võtta seaduse, mis kohustab sellisel juhul küsima kirjalikku nõudolekut modellilt, kelle järgi digitaalne kaksik või virtuaalmodell tehakse, et ta sellega nõus on. Seadus on praegu vastuvõtmisel.
Tehisintellekti mudelid pakuvad moemüüjatele võimalust toota kiiresti professionaalseid tootepilte, vähendades fotosessioonidega kaasnevaid kulusid ja logistikat, mis on eriti kasulik väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes soovivad moekaubanduse kiires tempos konkurentsis püsida.
Allikas: https://tehnika.postimees.ee/