Eesti võttis vargsi kohustuse põlevkivi kasutamine 2040. aastaks lõpetada

Eesti taaste- ja vastupidavuskava on dokument, mis toob välja eesmärgid, reformid ja investeeringud, mida rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF), et kiirendada Euroopa üleminekut puhtale energiale. Eesti taastekava maht on 953 miljonit eurot.

Kava valmis rahandusministeeriumis 2021. aastal ning sinna sai kirja ka sama aasta jaanuaris Reformierakonna ja Keskerakonna sõlmitud koalitsioonileppes sisalduv eesmärk väljuda põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040.

Edasistel aastatel on valitsuskoalitsioon mitu korda vahetunud. Mullu märtsis esitas Eesti riik Euroopa Komisjonile taaste- ja vastupidavuskava uuendatud versiooni ning juunis kinnitas muudatused Euroopa Komisjoni nõukogu.

Ka selles dokumendis seisab must-valgel: "Põlevkivist väljumise osas on Eesti Vabariigi Valitsus oma koalitsioonilepingus otsustanud, et hiljemalt 2035. aastaks väljutakse Eestis põlevkivielektri tootmisest ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt 2040. aastaks."

Seega näeb praegu kehtiv taastekava ette, et hiljemalt 16 aasta pärast on Eesti põlevkivi kasutamise energeetikas minevikku jätnud.

Dokumendi uuendamise ajal oli ametis Kaja Kallase teine valitsus, kus koalitsiooni moodustasid Reformierakond, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid, kuid ajaks, mil Euroopa Komisjon taastekava kinnitas, oli võimule tulnud Kallase kolmas valitsus, kus Isamaa asemel oli Eesti 200. Ehkki uuendatud taastekavas viidatakse koalitsioonileppele, siis kummagi valitsuse koalitsioonilepe põlevkivist loobumise klauslit ega tähtaegu tegelikkuses enam ei sisaldanud.

Eesti suurimas põlevkiviõlitootjas Viru Keemia Grupis (VKG) tekitab taastekavaga paika pandu ohtralt küsimusi.

"Jääb endiselt arusaamatuks, miks oli riik valmis piltlikult öeldes kommiraha eest loobuma tugevast majandusharust, mis loob suures mahus lisandväärtust, positiivset kaubandusbilanssi ning täiendab usinalt riigieelarvet maksutuluga. Asemele saab riik aga KOV-ide maksutulu languse, kahaneva võimaluse pakkuda avalikke teenuseid ning täiendava koormuse riigieelarvele kasvava tööpuuduse näol," võttis VKG kommunikatsioonijuht Irina Bojenko kriitika kokku.

Asmann: meede põhineb aegunud poliitilisel dokumendil

VKG juht Ahti Asmann tõi tänavu aprillis rahandusministeeriumile saadetud kirjas välja, et neile teadaolevalt ei ole Eestis kehtivates seadustes ega ka riigikogu menetluses olevates seaduseelnõudes selliseid lõpptähtaegu põlevkivist elektri ja õli tootmise lõpetamiseks sätestatud.

Asmann märkis, et taastekava kirjeldavast osast jääb mulje, et need tähtajad ongi võetud Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonileppest aastateks 2021-2023.

"Seega põhineb vastav meede õigusaktiks mitteoleval ja tänaseks aegunud poliitilisel dokumendil, millele ei järgnenud vastavasisulise seaduseelnõu koostamist ega ka eelnõu menetlemist või vastuvõtmist riigikogus," tõdes ta ja lisas, et koalitsioonilepinguga ei ole võimalik mõne majandustegevuse lubatavust või keelamist otsustada.

Asmann viitas, et ka õiguskantsler on varem välja toonud, et koalitsioonileping ei loo mitte kellelegi ühtki õigust, kohustust ega ootust ning koalitsioonileppe sõlmimisest ei hakka kulgema kohanemisaeg – see saab hakata kulgema üksnes seaduse Riigi Teatajas avaldamisest.

Bojenko ütles, et riik ei ole õlitootmisest väljumise või selle tagajärgede kohta korralikku mõjuanalüüsi teinud, ehkki põlevkivisektori võimalikku piiramist või lõpetamist puudutavatel sammudel on äärmiselt suur sotsiaalmajanduslik mõju.

"Viimane põhjalik uuring, mille viis KPMG läbi 2020. aastal, prognoosis, et aastatel 2020–2040 võib põlevkiviõlitööstuse väärtusahel luua üle 8,2 miljardi euro rahvuslikku rikkust," tõi Bojenko välja.

Lisaks pakub tööstus otsest tööd üle 3000 inimesele, kes prognooside kohaselt teenivad perioodil 2020–2040 kokku töötasuna ligikaudu 1,1 miljardit eurot.

Eesti Energia kinnitas ERR-ile, et ka nendega ei konsulteeritud taastekavaga seotud kohustuste võtmisel.

Seetõttu ei pidanud riigiettevõte võimalikuks otsuste tagamaid kommenteerida.

"Kohustuste täitmisega seotud mõjusid on praegusel ajal veel vara hinnata ja need võivad sõltuvalt vahepealt toimuvatest arengutest olla väga erinevad," ütles Eesti Energia pressiesindaja Lennart Komp.

Samal ajal ehitab Eesti Energia tütarettevõte Enefit Power Ida-Virumaale põlevkiviõlitehast, mis peaks praeguste plaanide kohaselt käivituma uue aasta alguses.

Õiglase ülemineku territoriaalne kava toob välja, et õlitehase rajamise otsus tehti 2020. aastal ehk enne õiglase ülemineku fondi määruse kehtestamist ning ehkki tehas hakkab esialgu tootma vedelkütuseid, peaks see hiljemalt 2035. aastaks minema üle baaskemikaalide tootmisele, põlevkivi kasutamine aga iga aastaga vähenema.

Võrklaev: kõigil riikidel tuli kavadesse veksleid lisada

Taastekava uuendamise ajal rahandusminister olnud Mart Võrklaev ütles, et valitsus kinnitas Euroopa Komisjoniga kokku lepitud taastekava 17. juunil 2021 ning see tugines lisaks riiklikule pikaajalisele strateegiale "Eesti 2035" ka tollastele valdkondlikele arengukavadele ja poliitilistele kokkulepetele.

Sama aasta sügisel vormistati rakendusotsus, mille Euroopa Liidu nõukogu oktoobris ka kinnitas.

"Et saada taasterahastu vahendeid digi- ja rohepöördega seotud investeeringuteks, tuli kõigil riikidel kavadesse ja nõukogu rakendusotsusesse lisada ka veksleid ehk reformilubadusi, mis on seotud valdkondliku arenguga laiemalt," meenutas Võrklaev.

Võrklaev lisas, et energeetika valdkonnas sai majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettepanekul Euroopa Komisjonile toonaste läbirääkimiste käigus välja pakutud, et energiamajanduse arengukava uuendatakse 2025. aasta lõpuks ja see peab sisaldama kirjeldust tegevustest, mida juba tehakse või kavandatakse teha, et järk-järgult vähendada põlevkivi kasutamist elektri- ning põlevkiviõli tootmiseks energiamajanduse tarbeks 2040. aastaks.

Võrklaev märkis, et kui taastekava eelmisel aastal muudeti, olid põhjuseks taasterahastu toetuse vähenemine, REPowerEU lisandumine ja sõja mõjud ning läbirääkimiste objektiks olid seega üksnes kavas sisalduvad investeeringud ja taastuvenergia kasutuselevõtu hoogustamisega seotud meetmete lisamine.

"Algsetes kavades sisaldunud reformilubadusi liikmesriikidel muuta ei võimaldatud. Kokkuvõttes tegeleb täna kliimaministeerium arengukava uuendamisega ning on kinnitanud, et dokument saab Euroopa Komisjonile tähtaegselt esitatud," ütles Võrklaev.

"Eesti 2035" strateegia, millele endine minister viitas, võeti riigikogus vastu 2021. aasta mais ning selle uuendus kinnitati tänavu aprillis, kuid konkreetseid aastaarve põlevkivist loobumise kohta ei sisalda dokumendi kumbki versioon.

Ametnike vastused jätavad küsimused õhku

ERR uuris ka taastekava valmimise ajal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonda juhtinud praeguselt kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantslerilt Jaanus Uigalt, kuidas konkreetsed tähtajad taastekavasse kirja said ning mis saaks juhul, kui Eesti jätaks mõne kavas sisalduva tegevuse tegemata, näiteks ei loobuks põlevkivi kasutamisest tähtajaks – kas see võiks tuua riigile kohustuse õiglase ülemineku fondist saadud raha tagasi maksta?

Uiga vastas, et Eesti taaste- ja vastupidavusrahastu ühe tegevusena tuleb tagada, et 2025. aasta lõpuks võetakse vastu uuendatud energiamajanduse arengukava.

"Lisatingimuseks on, et arengukava peab sisaldama kirjeldust tegevustest, mida juba tehakse või kavandatakse teha, et järk-järgult vähendada põlevkivi kasutamist elektri- ning põlevkiviõli tootmiseks. Energiamajanduse arengukava koostamine on hästi graafikus ning oleme kindlad, et jõuame tähtajaks dokumendi siseriiklikult vastu võetud ning Euroopa Komisjonile edastatud," ütles Uiga, jättes konkreetse küsimuse vastuseta.

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas märkis, et taaste- ja vastupidavusrahastu väljamaksed Eestile tehakse siis, kui taastekavas kokkulepitu on saavutatud ehk pärast arengukava esitamist ja läbivaatamist Euroopa Komisjoni poolt 2026. aastal.

"Euroopa Komisjonil on õigus väljamakset vähendada, juhul kui arengukava ei esitata või ei ole selle sisu vastavuses taastekavaga," lausus Tomingas.

Küsimusele, kas see tähendab, et tuleval aastal valmiv energiamajanduse arengukava peab olema igal juhul vastavuses juba olemasoleva taastekavaga ehk teisisõnu peab seal vältimatult olema ka 2040. aastaks põlevkivi energeetikas kasutamise lõpetamise klausel, vastas Tomingas, et täpsed sõnastused on veel töös.

2021. aastal, mil valitsus taaste- ja vastupidavuskava kinnitas, oli rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Allikas: https://www.err.ee/