Uuring: Eesti eakate töökuse taga on ettevõtete hoolivuse asemel vaesus

Tartu Ülikooli majandusteadlane Krista Jaakson ja tema kolleegid uurisid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetele tuginedes, kui palju on vanemaealisi töötajaid erinevates riikides aktiivselt tööl. Vanemaealise töötajana määratletakse rahvusvaheliselt üle 55-aastast inimest.

"2022. aasta andmetest nähtus, et Eestis töötas ligi 74 protsenti 55–64-aastastest inimestest. Seda on natukene vähem kui Norras, kus vastav näitaja seisis 74,5 protsendi ja Rootsis 77,3 protsendi peal. Kõigist ülejäänud riikidest olime selle näitajaga kõrgemal," täheldas Jaakson.

Märksa äärmuslikumaks muutub pilt siis, kui vaadelda vaid pensioniealisi töötavaid inimesi. Eestis töötab 65–69-aastastest inimestest tervelt 35 protsenti. Euroopa Liidu keskmine on samas 27 riigi põhjal vaid 16,7 protsenti. Teisisõnu on Eesti tööturul kaks korda rohkem pensioniealisi kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Taoliste numbrite taha vaatamiseks pöördusid uuringu autorid maailma personalijuhtimise valdkonna teadlasi ühendava võrgustiku CRANET andmete poole. "Umbes iga viie aasta tagant viiakse nende kaasabil erinevates riikides läbi suurem personalijuhtide küsitlus. Meie esindame selles võrgustikus Eestit," ütles Jaakson.

Uuringu kitsaskohana tõi ta välja tõiga, et küsitletakse ainult suuremaid ettevõtteid, millel on vähemalt sada töötajat. Teisisõnu ei peegelda uuring väikeettevõtetes töötavaid eakaid. "Küsisime endalt, et kui meil on nii palju vanemaealisi inimesi tööturul, kas siis võiks eeldada, et meie ettevõtted on väga easõbralikud ja hoolivad keskkonnad, kus toimetada?" arutles teadlane.

Perioodilised küsitlused püüavad välja selgitada, kas ettevõttel on muu hulgas näiteks vanemaealiste töötajate värbamiseks mõeldud programme, vanemaealistele töötajatele mõeldud koolitusi, võimalusi osalise koormusega töötamiseks ja tööandja lisapension. "Ükskõik mis küsimust vaadata, torkab silma, et Balti riigid on põhjamaadega võrreldes selgelt kehvemas seisus ja vähem ettevõtteid on mõelnud vanemaealistele töötajatele," nentis ta.

Sund töötada

Balti riikide ettevõtete märkimisväärselt kehvemat easõbralikkust selgitasid teadlased vähemalt endale vaesusega. "Meie pensionärid on sunnitud töötama. Ettevõtted ei pea tegema täiendavaid pingutusi, et neid tööl hoida. Põhjamaades elaksid pensionärid ilusti ära ka ilma töötamata," arutles Jaakson.

"Kuna tööjõu puudus on igal pool, siis peavad sealsed ettevõtted pingutama, et vanemaealisi tööl hoida. Meie ettevõtted on selles küsimuses pigem jõupositsioonis tulenevalt üldisest vaesusest," lisas ta.

Sealjuures jääb Eesti mõnedes üksikutes näitajates alla ka teistele Balti riikidele. "Kus Eesti jääb ikka väga kehvaks, on vanemaealiste värbamispoliitika. Üks protsent suurematest Eesti ettevõtetest vastas, et midagi sellist neil on. Lätis ja Leedus on vastav näitaja kaheksa protsenti," tõi Jaakson välja.

Miks see täpselt nii on, ei oska Jaakson öelda. Küll oletab ta, et eestlaste mõttemaailmale on omane mittediskrimineeriv lähenemine, olgu see siis negatiivne või positiivne diskrimineerimine. See kõneleb eestlastest ühel ajal nii head kui ka halba.

"Me vaatame Eestis viltu ka positiivsele diskrimineerimisele. Kui teame, et mingi rühm on haavatavamas olukorras ja peaksime neid aitama, tekib meil ikkagi mingi tõrge. Kõik peavad võrdsed olema, vähemalt mulle tundub nii. Kui vaadata, mis arutelu käib näiteks naiste kvootide ümber organisatsioonide nõukogudes, siis on sarnast mõttelaadi näha," oletas majandusteadlane.

Kui kõiki erinevaid indikaatoreid tervikuna vaadata, jäävad Balti riikide ettevõtted Jaaksoni sõnul Põhjamaadest eelkõige maha tööandja lisapensioni ning lisatervisekindlustuse pakkumises. "See on tegelikult üllatav, sest Põhjamaades on väga solidaarne ja heal tasemel riiklik pensionisüsteem. Ometigi pakuvad suurettevõtted laialdaselt lisaks veel selliseid täiendavaid hüvesid," sõnas ta.

Lisamakseid kolmandale sambale või midagi muud sarnast pakuvad Eestis küsitluse järgi vaid kaks protsenti ettevõtetest. Norras tööandjatest pakuvad lisapensioni 76 protsenti küsitletud ettevõtetest, Rootsis 50 ja Taanis 45 protsenti. Soomes on vastav näitaja natukene väiksem: võimalust pakub iga neljas tööandja. Eestiga võrreldes on Jaaksoni sõnul vahe siiski tohutult suur.

"Siinkohal võib tegelikult oma rolli mängida lihtsalt ka ajafaktor. Põhjamaade näol on tegemist väga pikaajaliste süsteemidega ja meie ettevõtted pole taasiseseisvumisele järgnenud perioodil jõudnud sellistele asjadele lihtsalt veel mõelda," pakkus Jaakson välja.

Ühe täiendava tähelepanekuna tõi Krista Jaakson välja veel sellegi, et Eestile meeldib reklaamida ennast digiarenenud riigina, kus kaugtöövõimalused on küllaltki laialdased. Sellegipoolest on Eesti ettevõtted kaugtöö võimaldamises samal pulgal Läti ja Rootsiga. Norras ja Soomes pakub kaugtöö võimalust veelgi rohkem ettevõtteid.

"Üks huvitavam teema puudutab veel ka varasemat pensionile suundumist. See tähendab, et tööandja sisuliselt maksab sulle pensioni juba enne, kui hakkad riikliku pensioni saama. Lihtsalt mine puhka tööandja kulul kodus! Demograafiline olukord on läinud ikkagi selliseks, et kes vähegi suudab tööd teha, peaks tööturule jääma. Seetõttu sellist poliitikat enam easõbralikuks ei loeta," selgitas Jaakson.

"Ka Euroopa Komisjon on hakanud survestama, et sellistest programmidest võiks pigem hoiduda. Põhjamaade ettevõtetes tuleb sellist praktikat siiski endiselt ette. Võiks öelda, et vähemalt selles näitajas edastavad Balti riigid Põhjamaid," naljatles Krista Jaakson.

Allikas: https://novaator.err.ee/