Ettevõtjad nõuavad EL-i kliimaeesmärgi mõjuanalüüsi

Riigikogu keskkonnakomisjoni avalikul istungil oli tähelepanu keskmes Eesti seisukohad Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi suhtes. Arutelule oli kutsutud üle kümne huvigrupi ja organisatsiooni esindaja, kes on avaldanud varem arvamust kliimaeesmärkide seadmise kohta.

Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro (Eesti 200) ütles, et kliimaeesmärkide seadmine mõjutab oluliselt nii keskkonna- kui ka majanduspoliitikat. "Peame arvestama sellega, et kliimaeesmärkide täitmine pakutud kujul vajaks mitmeid eeldusi - eelkõige tehnoloogia arengut ning ettevõtete investeerimisvõimekuse toetamist. Ilma nende tingimuste täitmiseta me üle jõu käivaid eesmärke seada ei saa, kuna nende elluviimine lasub valdavalt ettevõtjate õlgadel," selgitas Taro.

Istungil andis kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ülevaate EL-i kliimaeesmärgi ettepanekust aastaks 2040 ja selgitas Eesti valitsuse seisukohta ettepanekule, mille järgi on riik ettepanekuga nõus, kuid lisatingimustel.

Eesti keskkonnaühenduste koda: Eesti peaks nõustuma eesmärgiga lisatingimusi esitamata

Eestimaa loodusfondi ja keskkonnaühenduste koja esindaja Laura Maria Vilbiks ütles, et koda toetab EL-i kliimaeesmärki. "See on oluline samm õiges suunas. Maailma, Euroopa Liidu ja Eesti kliimapoliitika eesmärk on vastavalt Pariisi lepingule piirata globaalset temperatuuri tõusu tuntavalt alla kahe kraadi ning pingutada selle 1,5 kraadi piires hoidmiseks."

Vilbiks lisas, et süsinikuneutraalsuse saavutamine on üks selle eesmärgi vaheetappidest. "Teadlaste sõnul on kliimamuutuste pidurdamiseks kõige olulisem, et globaalsed kasvuhoonegaaside heitkogused hakkaksid vähenema juba sel kümnendil," sõnas ta.

IPCC raportite kohaselt peab globaalselt heitmekoguseid vähendama aastaks 2030 poole võrra, et globaalne soojenemine piirduks 1,5 kraadiga, täheldas Vilbiks.

Euroopa Liidu kliimamuutuste nõukoja raporti järgi peaks Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside eelarve peaks olema aastatel 2030 kuni 2050 vahemikus 11 kuni 14 gigatonni CO2 ekvivalenti. "Selle saavutamiseks peaks Euroopa Liit vähendama oma neto heitkoguseid 2040. aastaks 90 kuni 95 protsenti võrreldes aastaga 1990."

"90 protsenti on miinimum – selleks, et tegelikult 1,5 kraadi eesmärgi piires püsida, tuleb heitmeid vähendada veelgi enam. Kõige tõenäolisem viis 1,5 kraadi mitteületamiseks oleks hoopis 2040. aastal süsinikuneutraalsuse saavutamine," sõnas Vilbiks. Ta märkis, et kuna see pole poliitiliselt realistlik, soovitab teadusnõukogu puudujäägi kompenseerimiseks rahastada suures mahus heitmete vähendamist väljaspool Euroopa Liitu.

Teadusnõukogu arvutuste järgi ei ole ka tänane EL-i 2030. aasta eesmärk eesmärk Pariisi lepinguga kooskõlas. "Tänase 55 protsendi asemel peaks Euroopa Liit heitmeid vähendama hoopis 70 protsenti 2030. aastaks," ütles Vilbiks.

"On oluline, et kliimamuutuste leevendamiseks rakendataks kõiki olemasolevaid meetmeid. Kasvuhoonegaaside heite vähendamine ei tohi takerduda teatud tehnoloogiliste lahenduste puudumise taha, kui heidet on siiski võimalik vähendada olemasolevate lahenduste ja käitumuslike muutustega. Euroopa Liidu teadusnõukogu rõhutab oma raportis, et vajaliku kasvuhoonegaasi eelarve piires püsimine on võimalik, kui kombineerida nõudluse muutmine ja tehnoloogilised lahendused."

Vilbiks lõpetas, et keskkonnaühenduste koda on seisukohal, et Eesti peaks toetama EL-i kliimaeesmärki ilma lisatingimusteta.

Tööandjad: Eesti ei saa nõustuda enne mõjuanalüüsi

Tööandjate keskliidu esindaja Kati Rostfeldt ütles, et liit on seisukohal, et Eesti ei saa EL-i kliimaeesmärgiga liituda enne, kui on tehtud sotsiaalmajanduslik mõjuanalüüs.

"Tööandjate hinnangul tuleb väga hoolikalt kaaluda, milliseid uusi kohustusi toob Eestile kaasa kliimaeesmärgi seadmine, millises sõnastuses Eesti seisukohti Euroopa Komisjonile edastatakse ning kuidas Eesti selles protsessis oma huve esindab," sõnas Rostfeldt.

Tööandjate sõnul peab Eesti muutma sõnastust. "Meie hinnangul tuleb siin Eesti huvid tõsta esikohale ja sõnastust muuta järgnevalt: Eesti ei saa nõustuda pakutud eesmärgiga enne, kui on täidetud vastavad eeldused. Eesti ei saa nõustuda isegi mitte tingimuslikult otsusega, mille tagajärgedest meil puudub igasugune ettekujutus ja mida ei ole erinevate osapooltega põhjalikult läbi arutatud," ütles Rostfeldt.

Ta lisas, et täna ei ole ka selge, kuidas on liikunud teised EL-i riigid 2030. aasta kliimaeesmärgi täitmise suunas, kuid otsused uute eesmärkide osas soovitakse teha enne, kui on saavutatud selgus riiklikes energiakavades ning ka Eesti ettevõtete jaoks olulistel regulatsioonides.

Tööandjate keskliidu hinnangul ei saa Eesti olla EL-i kliimaeesmärgiga nõus enne kui piisav sotsiaalmajandusliku mõju analüüs – koos ja ilma süsinikueemaldamise tehnoloogiateta.

Metsa- ja puidutööstuse liit: täielikult taastuvenergial põhinevale energeetikale üleminek on võimatu

Eesti metsa ja puidutööstuse liidu juhatuse liige Jaak Nigul ütles, et praeguste teadmiste järgi ei ole võimalik minna üle täielikult taastuvenergial põhinevale energeetikale.

"Kui isik tunneb energeetikat süvitsi, siis ei saa ta nõustuda nõudmisega, et Eesti või Euroopa peab täielikult üle minema taastuvatel allikatel põhinevale energeetikale, sest see ei ole praeguste teadmiste järgi võimalik," alustas Nigul ettekannet. Ta lisas, et kuluefektiivseid lahendusi ei ole ka silmapiiril.

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu seisukoht on, et Eesti ei tohi EL-i kliimaeesmärgiga olla nõus enne kui on tehtud adektvaatsed sotsiaalse ja majandusliku mõju analüüsid.

"Ka riigikogul puudub õigus võtta meile riigi ja rahvana üle jõu käivaid kohustusi, sest valijad pole teile sellist volitust andnud. Meil tahetakse teha seda väga olulist otsust ilma mõjuhinnanguteta, milline saab olema hind majandusele ja ühiskonnale tervikuna," ütles Nigul.

Ta märkis, et päikese- ja tuuleenergiaga ei ole võimalik suurtööstusi käimas hoida. "Kasvava taastuvenergia võrgu terviksüsteemi tasakaalustamine muutub järjest kallimaks. Näiteks salvestite või juhitavate gaasijaamade võrra. Tuule ja päikese alusel suurtööstusi käimas hoida ei saa, sest need vajavad konkurentsivõimelise hinnaga elektrit kogu aeg."

"Eesti ei saa nõustuda isegi tingimuslikult sellise otsusega, mille tagajärgedest meil puudub ettekujutus ja mida ettevõtlusliitude enamik ei toeta. Antud küsimuses on huvigrupiks kogu Eesti rahvas," lõpetas Nigul.

Keemiatööstuse liit: uueks kliimaeesmärgiks puudub argumenteeritud vajadus

Keemiatööstuse liidu esindaja Ahti Asmann lausus, et liidu ettepanek on mitte toetada EL-i kliimaeesmärki. "Selleks puudub argumenteeritud vajadus, eesmärgi saavutamiseks puuduvad tehnoloogiad ning see pole Eestile ega ka Euroopale jõukohane," ütles ta.

Asmann selgitas, et Euroopa Liit võttis kolm aastat tagasi väga agressiivsed eesmärgid ning et tuleb keskenduda nende meetmete rakendamisele ja anda ettevõtetele aega nendega kohanemiseks. "Täiendavate agressiivsete meetmete juurde kirjutamine ei kiirenda protsessi, küll aga muudab kõik segasemaks."

Asmann märkis, et eesmärk ei ole jõukohane, lisades, et 1285 Euroopa tööstusettevõtet ja organisatsiooni kutsusid üles Antwerpeni deklaratsioonis üles võitlema Euroopa konkurentsivõime eest.

Põllumajandus-kaubanduskoda: Eesti seisukohad peavad olema konkreetsemad

Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul peab eesmärgi täitmine olema kooskõlas põllumajandussektori jätkusuutlikkuse, toiduga kindlustatuse ning maapiirkondade elujõulisuse tagamisega, ütles esindaja Elena Sapp.

Ta märkis, et põhimõtteliselt on koda Eesti seisukohtadega nõus, kuid seisukohad peavad olema konkreetsemad. Koda teeb ettepaneku muuta sõnastust nii, et Eesti ei anna enda nõusoleku enne, kui tingimused pole täidetud.

Samuti tegi koda ettepaneku, et aastal 2032 hinnatakse 2030. aasta eesmärkide saavutamist ning koostatakse 2040. aasta eesmärgi mõjuhinnang.

Turbaliit: praegune sõnastus tähendab kompromissitut nõustumist

Turbaliidu juhatuse esimees Jüri Tiidemann lausus, et liit ei kiida heaks nõustumist sellises sõnastuses. "Brüsseli inglise keeles selline sõnastus tähendab kompromissitut eesmärgi toetamist," sõnas Tiidemann.

Liit ei toeta eesmärgi kinnitamist ja tegi ettepaneku lükata kinnitamine aastasse 2032, kui on tehtud 2030. aasta eesmärkide analüüs.

Erametsaliit: enne nõustumist tuleks ära oodata 2030. aasta eesmärkide tulemused

Eesti erametsa liidu juhatuse esimees Ants Erik ütles, et liidu hinnangul ei tohi Eesti olla eesmärgiga nõus enne, kui on tehtud adekvaatsed sotsiaalmajanduslikud mõjuanalüüsid.

"Kui oleme nendest mõjudest selgelt aru saanud, mida me täna ei ole, siis tuleb luua meetmed negatiivsete mõjude leevendamiseks inimestele ja ettevõtetele. See tähendab, et kooskõlastanud need meetmed ettevõtetega ja sektoriga. Ja alles siis saab vabariigi valitsus otsustada, kas toetada või mitte," sõnas Erik.

"Veel parem oleks ära oodata 2030. aasta eesmärkide tulemused ja siis otsustada," lisas ta.

Allikas: https://www.err.ee/