Ametiühingud: töövaidluse kirjalik menetlus ei saa toimuda töötaja õiguste arvelt

Ametiühingute Keskliidu esimehe Kaia Vase sõnul on ametiühingute vaatest oluline rõhutada, et töövaidluskomisjoni pöördub ligi 90 protsendil juhtidest just töötaja, mistõttu mõjutab iga menetlusmuudatus eelkõige nende õiguskaitse kvaliteeti.

Töövaidluse lahendamise seaduse muudatusettepanekud kooskõlastusele saatnud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab vajalikuks töövaidluste lahendamise lihtsamaks ja kiiremaks muutmist, seda osalt läbi kirjaliku menetluse võimaluste laiendamise.

Viimastel aastatel on töövaidluskomisjoni esitatud aastas üle 2000 avalduse, mullu esitati neid 2411, millest 2162 olid töötajate esitatud avaldused. Seejuures kirjalikus menetluses lahendati neist 360.

Kehtiva seaduse kohaselt saab komisjoni juhataja lahendada kirjalikus menetluses kuni 6400 euroni ulatuvaid nõudeid või rahuldada avalduse, kui vastaspool nõuet tunnustab.

Ministeeriumi muudatusettepaneku kohaselt saaks töövaidluskomisjoni juhataja kas omal algatusel või poole taotlusel menetleda kirjalikus menetluses nõudeid, kus vaidluse asjaolud on selged ja poolte kohalolu asjaolude selgitamiseks pole vajalik ning nõuete kogusumma ei ületa 8000 eurot.

Kirjaliku menetluse algatamiseks piisab ühe poole taotlusest, kuid kui teine pool sellega ei nõustu, vaadatakse töövaidlusasi läbi istungil.

Vase hinnangul võib kirjalik menetlus olla teatud juhtudel töötajale kasulik näiteks aja kokkuhoiu mõttes, kuid keskne on küsimus, kas töötaja saab teadlikult ja vabalt otsustada, mil viisil ta menetluse läbiviimist soovib. Seejuures on töötaja Eeestis üldjuhul tööandjast nõrgemal positsioonil nii teadmiste kui rahaliste vahendite poolest, eelkõige on aga oluline, kuidas esitatud avaldus on vormistatud.

"Kui töötaja võtab töövaidluskomisjonist kaasa tunde, et suuline ärakuulamine on temalt ära võetud või kirjalik menetlus peale surutud, võib see suurendada ebavõrdsust ja tekitada pingeid. Seega on planeeritud muudatus õiglane vaid siis, kui see ei toimu töötaja õiguste arvelt," sõnas ta.

Seejuures nendib Vask, et kirjalik menetlus võiks tõesti lahendada selgelt dokumenteeritud ja madala hüvitisnõudega juhtumeid, nagu näiteks ühe kuu saamata jäänud töötasu nõue.

Tööinspektsiooni statistika kohaselt moodustasid mullu kõikidest nõuetest alla 6400-eurosed nõuded 59 protsenti ja kuni 8000 euroni ulatuvad nõuded 66 protsenti.

Ametiühingute praktika aga näitab, et ka selle määra alla jäädes nõuab enamik töövaidlusi täiendavate tõendite esitamist ja selgitusi ning isegi pealtnäha lihtsates asjades vajatakse sageli töötaja või tunnistajate ära kuulamist.

Töövaidluskomisjonile avaldust vormistades soovitavad ametiühingud töötajal kaasata protsessi tööõigust tundev inimene. 

Ministeerium toob eelnõus siiski välja, et risk, et osapool ei saa enda kaitseks sõna võtta ega end piisavalt selgelt väljendada, on väike, kuna kirjalikku menetlust rakendatakse vaid selgete asjaolude korral ja kui istung ei anna lisaväärtust. Seejuures peaks riski leevendama ka eelnõuga kavandatav muudatus, mis sätestab selgemalt töövaidluskomisjoni kohustuse selgitada osapooltele nende õigusi ja kohustusi ning teha ettepanekuid avalduse täiendamiseks või tõendite esitamiseks.

"Töötaja seisukohast on kõige olulisem, et tal säiliks teadlik valikuvõimalus enda soovist lähtudes – ka ses osas, et tal on igal juhul õigus nõuda pakutud kirjaliku menetluse asemel tavapärast istungit. Menetlus ei tohi põhineda vaikimisi eeldusel, et kirjalik menetlus sobib kõigile või enamikul juhtudel," ütles Vask.

Ametiühingute hinnangul tuleb igal juhul eraldi hinnata, kas vaidluse laad ja töötaja olukord võimaldavad langetada kirjalikus vormis õiglast otsust.

Allikas: https://www.err.ee/