„Otsustasin, et ei lähe enam kunagi täiskohaga tööle.“ Noored põlevad aina enam läbi

22.12.2024

Viie aasta jooksul on läbipõlemisega haiguslehel olevate isikute arv kümnekordistunud. Kolm läbipõlenud noort rääkisid Ekspressile oma loo.

Meriene pingutas mitmel rindel, et osta endale kodu. Ilona pürgis finantsvabaduse poole. Gustav tahtis olla hea õpetaja, kuid võttis liiga palju õpilaste muresid endasse. Nad kõik tahtsid enda ja teiste elu paremaks teha, kuid põlesid lõpuks läbi, kuna olid võtnud liiga suure ampsu.

„Kui mõned ütlevad, et noored on lihtsalt nõrgukesed või lumehelbekesed, siis nad ei tea, mis seal taga on. Mõnedel neist oli lõpuks olukord selline, et isegi kaks tundi tööd nädalas oli palju, aju oli lihtsalt nii läbi kärsanud,“ võttis juhtumid Ekspressi podcast’is kokku loo autor Anna Teele Orav.

Seejuures on läbipõlemise kohta statistikat keeruline leida, kuna enamasti pannakse diagnoos ikka konkreetsetele sümptomitele, mis sellega kaasneb, mitte ületöötamisele ja kurnatusele.

Üks läbipõlemiste laviini põhjus on seotud tänapäevase infoühiskonnaga – meie ajud ei ole lihtsalt mõeldud selleks, et teha päev otsa ajutööd, tarbida kõrvale ilusale elule innustavat klantspiltidega sotsiaalmeediat ning seejärel veel ka õhtusel ajal samal lainel jätkata.

Või nagu seisab loos – „psühholoogi kabinetti jõuavad need, kes kahtlustavad, et neil on ATH, kuna nad ei suuda pärast täispika tööpäeva lõppu õhtul magistriloengus keskenduda. Meie aju ei ole lihtsalt sellisteks asjadeks mõeldud“.

Mis võiks aga olla lahendus?

„Kuna me ei saa muuta maailma, milles me elame, siis tuleb keskenduda ikka iseendale. Üks osa lahendusest on iseenda ja oma piiride tundma õppimine. Mõnikord inimene põlebki läbi selleks, et nendest piiridest aru saada. Ja mis tuleb nendest noorte lugudest välja, on oskus öelda ei, olgu siis enda ülemusele või klientidele,“ võttis Anna Teele kokku loo õppetunnid.

„Ja muidugi võib olla ka nii, et elus ongi pingelisemaid perioode ja kui see on seda väärt, siis on ju hästi, aga tuleks vaadata, et pingetase ei jääkski kogu aeg kõrgeks.“

Allikas: https://ekspress.delfi.ee/