Euroopa Liidu toel luuakse järgmistel aastatel Ida-Virumaale üle tuhande töökoha

Fondi 340 miljonist eurost on projektidele välja makstud 280 miljonit ja summa on suurenemas, kuna osasid algatusi veel menetletakse. „Näeme, et ettevõtlusmeetmete tingimuste leevendamine kandis vilja – taotluste arv tegi sel aastal võimsa hüppe. Soov Ida-Virumaale investeerida on suur ja on vaid rõõm, et piirkond saab tugeva arengutõuke,“ märkis õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev.

Tema sõnul teeb eriti rõõmu see, et lõppeval aastal on rahastatud projektid hakanud lõpuks saama käegakatsutavaks reaalsuseks. „Headeks näideteks on NEO magnetitehas, hoo sisse saanud teadusprojektid ning Narva tööstusinkubaatori ehitusplats,“ nimetas Sergejev.

Reaalajas uuenevat infot projektide kohta saab jälgida fondi kodulehel idavirufond.ee. Lehelt on võimalik alla laadida ka Ida-Viru tulevikukaart (autor Piret Räni), kus on kujutatud mõned tähelepanuväärsemad fondi abil rajatavad objektid.

Rahastuse toel saab Ida-Virumaa aastatel 2025–2027 juurde üle tuhande tänapäevase töökoha. Sergejevi sõnul näitavad prognoosid, et põlevkivist elektritootmise lõppemise järel võib 2035. aastal sektorist kaduda 400–600 töökohta, ent toetatud projektide käivitudes peaks arvestuslikult uusi asemele tekkima ligi 1300. „See tähendab, et uued töökohad tekivad turule enne ja suuremas mahus, kui vanad koondatakse,“ rääkis ta.

Töökohtadest 80% luuakse oskustöölistele ja spetsialistidele ehk võrdväärselt praegu põlevkivisektoris nõutavale kompetentsile.

Kui eelnevatel aastatel ärevamaks muutunud väliskeskkond, Venemaa agressioon ning Ida-Virumaa asukoht riigipiiril pani potentsiaalseid investoreid piirkonda pigem pelgama, on õiglase ülemineku areng suutnud usaldust ja huvi mõnevõrra taastada.

„Ülemineku toetused on saanud maakonnale vajalikuks hooandjaks, tõugates investeerimisotsuseid jõuliselt tagant,“ rääkis Ida-Viru Investeeringute agentuuri juht Teet Kuusmik. „See piirkond on eriline. Investorite silmis annab siin atraktiivsust juurde väljaarendatud tööstuslik infrastruktuur, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus, aga ka kohaliku elanikkonna soosiv suhtumine tööstuse arengule. Kui mujal Eestis kogutakse suurprojektide vastu allkirju, siis idavirulased on uutele tööstustele lahkelt avatud,“ selgitas Kuusmik.