President jättis välja kuulutamata maapõueseaduse muutmise

Maapõueseaduse täiendusega peatatakse põlevkivi kaevandamiseks antavate keskkonnalubade ja nende muutmise taotluste menetlemine 2026. aasta alguseni. Samuti peatatakse juba esitatud taotluste menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine.

Riigikogus 18. detsembril vastu võetud seaduse seletuskirja järgi on menetluse peatamine vajalik, kuna veel pole selgitatud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kliimamõju ning selle rolli Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel.

Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond juhtis tähelepanu seadusemuudatuse võimalikule vastuolule põhiseadusega juba enne eelnõu teist lugemist.

"Pole kahtlust, et riigil on võimalik seada piiranguid maavarade kasutamisele," lausus president ja lisas, et praegusel juhul oleks kaevelubade taotlejate seisukohast vähem koormav see, kui seadusandja täpsustaks, millistel tingimustel saab lubasid anda, mitte ei peata nende menetlemist.

Presidendi kantselei teatel on riigikohus märkinud, et ettevõtlusvabadus ei anna õigust nõuda rahvusliku rikkuse vara kasutamist oma ettevõtluse huvides, samas on põhiõiguse piirang põhiseadusega kooskõlas vaid siis, kui selle eesmärki ei saa saavutada vähem koormava meetmega.

President leiab, et kaevandamistingimuste täpsustamine looks selguse, mis võimaldaks ettevõtjatel oma tegevust kavandada.

"Praegu tekib aga olukord, kus põlevkivi kaevandamise tingimused on seaduses küll sätestatud, aga ettevõtted ei saa selgitada, kas neil on võimalik kaevandamise õigust ka tegelikult kasutada," sõnas Karis.

"Seadusandja asetab ettevõtjad sellisesse ebamäärasesse olukorda, kuna soovib arvestada võimalusega, et tulevikus muudetakse kliimaseadusega põlevkivi kaevandamise tingimusi. Seejuures pole aga selge, millal kliimaseadus jõustub või kas see üldse juhtub," põhjendas president. 

Kui riigikogu eesmärk on tulevast kliimapoliitikat piiravate kaevanduslubade andmist, saaks eesmärgi saavutada ka nii, et sõnastatakse sisulised kriteeriumid, millest lubade andmisel peab lähtuma.

President juhtis tähelepanu, et kehtiva seaduse järgi keeldutakse juba praegu kaevandusloa andmisest, kui sellega kaasneb vältimatu keskkonnaoht ning keskkonnamõju hindamisel peab arvestama ka keskkonnakaitse eesmärkidega.

"Põhiseaduse järgi on õiguste ja vabaduste tagamine nii seadusandliku kui ka täidesaatva võimu kohustus. Leian, et see hõlmab kohustust luua tingimused kehtivate seaduste täitmiseks ja nendega antud õiguste kasutamiseks. Kuna praegusel juhul annaks see ka võimaluse saavutada seadusandja eesmärgi, pole täiendav piirang kaevelubade taotluste menetlemise peatamise näol vajalik," märkis Karis.

Allikas: https://www.err.ee/