Valitsus asub palgalõhe vähendamiseks töötasude läbipaistvust suurendama

Järgmisel aastal hakkab Eesti üle võtma Euroopa palgadirektiivi, mille eesmärk on saavutada olukord, kus naistele ja meestele makstakse võrdväärse töö eest võrdset tasu.

Kuidas täpselt palkade läbipaistvus saavutada, on jäetud riigi enda otsustada. Vastava eelnõu peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmis saama suveks.

"Tööle kandideerijale tuleb palk või palgavahemik teada anda hiljemalt tööintervjuuks. Riik võib selle üle võtta ka teistmoodi, näiteks teha nii, et kohustus oleks see töökuulutusse lisada. /.../ Üldiselt need palga läbipaistvuse meetmed ongi suunatud sellele, et parandada töötaja või siis kandideerija positsiooni palgaläbirääkimistel. Tegelikult tööandja ja töötaja palgaläbirääkimistel ei ole võrdses positsioonis," selgitas majandusministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse nõunik Eva Liina Kliiman.

Selveri kommunikatsioonijuhi Mariann Järvela sõnul tema ettevõttes palgalõhe probleemi ei ole. "Selveris makstakse samaväärse töö eest samaväärset palka, sõltumata töötaja soost."

Selver on küll katsetanud töökuulutustes palgalae äratoomist, ent on sellest praeguseks loobunud.

"Vestluse käigus saame paremini aru inimeste oskustest ja on isegi tulnud välja, et inimese oskused on suuremad ja me saame talle maksta suuremat palka," rääkis Järvela.

Figure Baltic Advisory on tegelnud Balti riikides tööturu-uuringutega üle 25 aasta. Ettevõtte juhtivpartneri Irja Rae kinnitusel on praeguseks Eesti palgad läbipaistvamad kui näiteks 15 aastat tagasi.

Toona oli tavaline, et meestöötajale määrati kõrgem palk põhjendusega, et tal on vaja kodulaenu maksta või et ta ei pea õhtul varem ära minema, et laps lasteaiast ära tuua. Sellist mentaliteeti Rae sõnul enam ei kohta. Ent see ei tähenda, et palkade läbipaistvusega Eestis nüüdseks hästi oleks.

"Me ei ole hästi ära kirjeldanud oma organisatsioonis, kuidas me värbame, kuidas me inimesi arendame, kuidas me inimesi edutame ja kuidas me ka inimestele palka maksame. /.../ Usaldatakse kõhutunnet, usaldatakse paremat äranägemist," selgitas Rae.

Järgmisest aastast kehtima hakkava uue korra järgi tuleb ära põhjendada, kui samaväärse töö eest saadav tasu meestel ja naistel üle viie protsendi erineb.

"Kõik töötajad saavad organisatsiooni sees õiguse pärida endaga sama või samaväärset tööd tegevate töötajate keskmiste tasude kohta meeste ja naiste lõikes. /.../ Tegelikult sellist isiklike palkade avalikustamist see direktiiv kaasa ei too. Eelkõige on see direktiiv suunatud sellele, et organisatsioonide sees /.../ oleksid palgad läbipaistvamad," rääkis Kliiman

Järgmise aasta palgaandmeid tuleb esimest korda hakata riigiga jagama alates 2027. aastast ning oma võimalikku palgalõhet peavad hakkama selgitama kõik enam kui 100 töötajaga organisatsioonid. Tööandjad omakorda loodavad, et uute nõuete kehtestamine nende jaoks viimasele hetkele ei jää ning nende halduskoormus sellega märkimisväärselt ei tõuse.

"Kindlasti ootame, et see jõuaks võimalikult ruttu ettevõtjateni, et meil oleks aega oma süsteemid paika panna," ütles Järvela.

"Üldine suund on, et teha seda võimalikult halduskoormuse vabalt. Mis kõik aruandlus on võimalik võtta olemasolevatest riigiregistritest, seda riik ka teha soovib," sõnas Kliiman.

Allikas: https://www.err.ee/