Kas tööandja tohib kontrollida töötaja koti sisu?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Töötaja ja tööandja peavad täitma oma kohustusi vastastikku lojaalselt, riivamata teise poole õigusi, tehes seda hea tava kohaselt ja viisakalt käitudes. Tööandja peab austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi.

Tööandja poolt töötajate kappide või koti kontrollimine peab olema asutusesiseselt reguleeritud näiteks töökorralduse reeglites, sest tegemist on isikuandmete töötlemisega. Kontrollimeetme rakendamisel tuleb arvestada ka töötaja eraelu puutumatusega. Näiteks võivad läbivaadatavas kapis või kotis olevad asjad viidata isiku tarbimis- ja käitumisharjumustele, terviseprobleemidele, suhetele või muudele töövälistele asjaoludele. Sellised kontrollimeetmed võivad riivata üldisemat inimväärikuse austamise nõuet.

Tööandja huvides ja võimuses on koostada töökohal käitumise ja suhtlemise reeglid ning tema vara ja töövahendite kasutamise kord. Ei ole lubatud töötajate isiklike asjade salajane läbiotsimine, st ilma töötaja teadmata ei tohi tema isiklikke asju läbi otsida.

Küll aga ei ole tööandjal keelatud kontrollida oma ruume, kuna need kuuluvadki temale ja tööandja kohustus on tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused.

Tööandja peab hindama meetodi proportsionaalsust ja seega selle lubatavust: kas valitud abinõu on eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sobiv? Kui on olemas muu tegevus, mille abil eesmärk, nt tööandja vara kaitse, on saavutatav viisil, mis riivab töötajate põhiõigusi vähem, siis ei ole valitud abinõu kapi või koti kontroll proportsionaalne.

Samas on Euroopa Andmekaitsenõukogu oma juhistes välja toonud, et töösuhetes ei ole isikuandmete töötlemine üldjuhul lubatud isegi töötaja nõusoleku alusel. Nõusolek isikuandmete töötlemiseks peab olema antud vabatahtlikult, kuid töösuhtes ei ole tööandja ja töötaja võrdses positsioonis. Töötaja vaba tahe on töösuhte puhul küsitav, kuna ta asub nõrgemas positsioonis võrreldes tööandjaga. Seega ei pruugi olla töötaja nõusolek oma kapi või koti kontrollimiseks vabatahtlik.

Juhul kui tööandja rikub oma kohustusi, näiteks kohustust austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi, on töötajal esimese sammuna võimalik tööandjat hoiatada. Hoiatuse eesmärgiks on anda teisele poolele võimalus oma käitumise parandamiseks. Hoiatus peaks sisaldama kirjeldust rikkumisest ja sellest, millist käitumist oodatakse edaspidi ning mõistlikku aega rikkumise kõrvaldamiseks.

Juhul, kui aset leiab ebaseaduslik isikuandmete töötlemine, on võimalik sellest teavitada Andmekaitse Inspektsiooni esitades inspektsioonile sekkumistaotluse.

Allikas: https://www.tooelu.ee/