Jõks kutsus üles leppima kokku rohepöörde läbiviimise vahendites

Allar Jõks kirjutas hiljuti Postimehesse arvamusloo "Rohepööre paneb Eesti demokraatia proovile". Saatejuht Mirko Ojakivi palus selgitada, milles see proovikivi seisneb.

"See proovikivi seisneb selles, et kõik suuremad kriisid on tegelikult tekitanud mõjusid sellele, kuidas meie demokraatlik otsustusprotsess käib, kuidas meie õigusriigi põhimõtted toimivad. Tuletame meelde – pandeemia ajal öeldi, et põhiseadus ei ole oluline, meie kaitseme elusid. Praegu kiputakse väga tihti ütlema, et muud õigused ei ole olulised, kliima on kõige tähtsam. Ja selleks, et sellist demokraatlikku otsustusprotsessi õigel rajal hoida, ma selle artikli tegin ja tõin ka oma tööst  tulenevalt neid näiteid, mida ma oskasin," rääkis Jõks.

"Minu arvates ei ole küsimus selles, kas rohepööre peaks toimuma või mitte, sest mina tahaks ka, et minu lapsed ja lapselapsed elaksid ilusas ja turvalises keskkonnas. Küsimus on, kuidas me seda teeme," rõhutas Jõks.

"Selleks, et seda õiguspäraselt teha, on olemas teatud tööriistad, mille annab meile ette põhiseadus, mis ütleb, et ei ole ühtegi õigust, mis prevaleerib või domineerib teiste õiguste üle, neid tuleks kaaluda, neid tuleks otsustusprotsessis rahulikult analüüsida, seal tuleks mõjude hindamine teha. Mõjude hindamine kusjuures ei peaks toimuma mitte usupõhiselt või maailmavaatepõhiselt, vaid see mõjude hindamine kliimareformiga kaasnevate meetmete suhtes peaks olema teadmuspõhine," lausus Jõks.

Järgmine küsimus peaks Jõksi sõnul olema, mis see meile maksma läheb ja peaks küsima ka seda, et kui me mõne maavara kaevandamise või mõne transpordivahendi kasutamise ära keelame, siis kuidas see mõjutab eestimaalaste toimetulekut või energiajulgeolekut.

"Minu eesmärk selle artikli kirjutamisel oli algatada debatt, mille tulemuseks võiks olla see, et me lepime kokku teatud raamistiku, teatud põhimõtted, mida me arvestame rohepöörde tegemisel või rohepöörde õiguslikul reguleerimisel. Kui me selles oleme kokku leppinud, siis ei ole ju raske neid valikuid teha, kas loobuda ühest või teisest energiakandjast," sõnas Jõks.

Jõksi sõnul ajendas teda kirjutama president Alar Karise otsus välja kuulutamata jätta maapõueseaduse täiendamise seadus, kuna see pole tema hinnangul kooskõlas põhiseadusega ning ta ei pea sellega loodud ettevõtlusvabaduse piirangut proportsionaalseks.

"Eesti põhiseaduse preambulis on öeldud, et Eesti riigi eesmärk on tagada Eesti rahvuse säilimine. Seal ei ole kirjas, et tagada parem elu maailmas. Vahepeal langevad rahvuslikud ja globaalsed huvid kokku. Aga kui see vastuolu tekib, et globaalsetes huvides on näiteks kohe lõpetada põlevkivi kaevandamine, aga samas me saame aru, et siis me jääme sisuliselt püksata mingiks ajaks, siis sellisel juhul tegelikult põhiseadus kohustab Eesti ametnikke, kes Brüsselis läbi räägivad, valitsuse liikmeid, riigikogu lähtuma siiski rahvuslikest huvidest," lausus Jõks.

Jõks kommenteeris ka Pariisi kliimalepet ja ütles, et see määratleb eesmärgi, aga ei määratle neid vahendeid, kuidas eesmärgini peaks jõudma. "Probleemid algavad siis, kui me hakkame neid vahendeid leidma, kuidas jõuda selleni, et kliima enam ei soeneks üle 1,5 kraadi näiteks," ütles Jõks.

Jõks rõhutas ka, et põhiseaduse aluspõhimõtted on olulisemad kui Euroopa Liidu õigus. "Juhul, kui seal tekib vastuolu, üldjuhul ei teki."

Jõks oli kriitiline ka kliimakindla majanduse seaduse praeguse versiooni suhtes. "Ma olen seda põhjalikult lugenud ja seal on minu jaoks jätkuvalt väga palju probleeme," ütles Jõks.

Samas arvab ta, et seda seadust on eesmärkide määratlemiseks kindlasti vaja. "Seda tuleks teha nii, et sellest oleks tegelikult kasu. Meil on hästi palju selliseid initsiatiive, keeldusid, piiranguid, mille mõju on umbes selline, et me näitame Euroopale, et me midagi teeme," sõnas Jõks.

"Minu arusaamine on selline, et kui me teeme asju rahvuslikes huvides, põhiseaduse järgi, siis on teie, minu ja kõigi eestimaalaste huvid paremini kaitstud kui vastupidisel juhul," ütles Jõks.

Allikas: https://www.err.ee/