Eestis on praegu 20-ndates inimesi märksa vähem kui kümne aasta eest

Statistikaameti andmed näitavad, et Eesti rahvaarv on 1 374 678 ehk suurem kui kümne aasta eest, mil Eestis oli 1 313 271 inimest.

Võrreldes 2014. aasta alguse seisuga on praegu vähem imikuid ja väikelapsi: toona oli alla aastaseid lapsi 13 581 ja mullu 10 988. Ka ühe- kuni nelja-aastaseid lapsi oli toona veidi üle 60 000, nüüd aga viie tuhande võrra vähem.

Suuremaid lapsi on samas rohkem kui kümne aasta eest: viie- kuni üheksa-aastaste arv on praegu toonasest üle 2600 võrra suurem ning 10-14-aastaste hulk on lausa rohkem kui 17 000 võrra kõrgem, 78 607.

Ka vanusegrupis 15–19 on muudatus märkimisväärne: neid oli mullu üle 76 000 ehk üle 15 000 rohkem kui aastal 2014.

Teistpidine hüpe on toimunud aga 20–24-aastaste vanusegrupis, kuhu kuulub praegu üle 66 000 inimese, kuid kümne aasta eest oli neid üle 19 000 rohkem. Veelgi suurem on aga vahe 25–29-aastaste arvus, keda oli toona ligi 97 500, praeguseks aga vaid ligi 69 600.

30–39-aastaste hulk on kümne aasta tagusega võrreldes suurem: toona oli neid ligi 182 000, mullu aga ligi 204 000. Rohkem on praegu ka 40-ndates ja 50-ndate esimeses pooles inimesi, kokku üle 286 000, mida on 17 000 võrra rohkem. Samal ajal on 55–59-aastaste arv võrreldes 10 aasta tagusega 5600 võrra väiksem.

Vanusegruppides alates 60. kuni 74. eluaastani on inimesi samuti praegu rohkem ning ka 85-aastaste ja vanemate hulk on suurenenud, kuid 75–79-aastaseid on mõne tuhande võrra vähem kui kümme aastat tagasi.

Elanike arv langes enim Ida-Virumaal

Rahvastikuregistri andmetel väheneb elanike arv kõige kiiremini Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, ütles statistikaameti meediasuhete juht Heidi Kukk. Ta lisas, et ametil ei ole täpsemat piirkondlikku infot enne maikuud, mil avaldatakse täpsustatud rahvaarv.

"Suures pildis tavapärasest erinevat muutust ei olnud – rahvaarv kasvas Harju- ja Tartumaal, saartel oli stabiilne või selle lähedane, mujal langes ja suurim langus oli Ida-Virumaal. Ka Kagu-Eestis oli rahvaarvu osakaalu arvestades päris suuri langemisi," rääkis Kukk.

Ka vanuserühmade statistika täpsustub kevadel, mil täpsustatud rahvaarv paika saab.

Sisseränne tõi Eestisse mullu 13 826 inimest, samas kui lahkujaid oli 13 278. Siiasaabunuist 45 protsendil oli Ukraina kodakondsus ning ligi 38 protsenti olid kodumaale naasnud Eesti kodanikud.

"Edasi on juba väiksemas mahus Venemaa, Läti, Soome ja Saksamaa kodanikud, igaüks vahemikus kolm kuni neli protsenti. Rõhutan, et see on sisserändajate kodakondsus ehk see ei vasta küsimusele, millised on ülejäänud peamised riigid, kust mullu Eestisse tuldi, vaid milliste riikide kodanikud tulid," selgitas Kukk.

Kui palju praegu Ukraina põgenikke Eestis viibib, ei oska politsei- ja piirivalveamet öelda. PPA pressiesindaja Martin Raid ütles, et nad ei kogu sisepiiri ületuste kohta andmeid ning samuti ei peeta arvestust selle üle, kui paljud on lahkunud.

"Ukraina kodanikud võivad Eestis viibida ka ajutist kaitset või rahvusvahelist kaitset taotlemata," lisas Raid.

Neid ukrainlasi, kellel on kehtiv rahvusvaheline kaitse, on Eestis 15. jaanuari seisuga 6378 ja ajutine kaitse 35 421.

Raid märkis, et lisaks neile on Eestis ka ukrainlasi, kes on siin pikaajalise elaniku elamisloaga või ka muude tähtajaliste elamislubade alusel nagu näiteks ettevõtlus, pereränne, püsivalt Eestisse elama asumine ja töötamine.

Allikas: https://www.err.ee/