Tarbijahinnad jaanuaris ei muutunud, aastaga kasvasid 2,8 protsenti

Statistikaamet juhib tähelepanu, et tarbijahinnaindeksi arvestamisel kasutatakse kaaluna Eesti elanike tarbimisstruktuuri, harmoneeritud indeksi alusel võetakse ka aga aluseks turiste ning see on võrreldav rahvusvahelise harmoniseeritud tarbijahinnaindeksiga.

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski rõhutas, et tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnangu tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti jaanuaris, kus ei ole veel paigas kõik vajalikud kaalud.

Luminor Eesti peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on aastane 2,8-protsendiline hinnakasv märkimisväärne hüpe allapoole võrreldes detsembrikuise 4,1 protsendiga.

"Suur erinevus tuleb sellest, et eelmise aasta jaanuaris tõusis käibemaks ning hinnad tõusid tol ajal vastavalt. Nüüd ei ole enam käibemaksuga seotud hinnatõus enam aastaarvestuses näha ning aastases hinnakasvus muud majanduslikud tegurid, nagu palgatõus ja muude kulude kasv, kuid ka odavnev Hiina import," märkis Uusküla.

Aasta alguse madalamat hinnatõusu peab Uusküla Eesti tarbijale heaks uudiseks ning tõi välja, et sageli kehtestatakse uued hinnakirjad just jaanuaris, mis praegusel ajal tähendab märgatavat hinnatõusu, kuna vahepeal on jäänud hinnad kohandamata.

"Kuna aga hindu ei tõstetud, siis on see märk, et hindade suurem kohanemine peale suurt hinnatõusu on jõudnud lõpule," sõnas Uusküla.

Siiski on tänavuste maksutõusude valguses oodata inflatsiooni kiirenemist, aasta keskmiseks inflatsiooniks ootab Luminor tänavu 4–5 protsenti.

Tarbijahinnaindeksi lõplikud andmed jaanuarikuu kohta avaldab statistikaamet 7. veebruaril ning harmoneeritud indeksi 21. veebruaril.

Allikas: https://www.err.ee/