Brüssel plaanib vabastada enamiku EL-i ettevõtetest süsiniku piirimaksust

Hoekstra rääkis Financial Timesile, et soovib kitsendada süsiniku piirimaksu mehhanismi (CBAM) nii, et see kehtiks ainult suurimatele importijatele ja säästaks seeläbi enamiku ettevõtteid nõuetega kaasnevatest kuludest.

CBAM-i eesmärk on tagada, et EL-is tegutsevad ettevõtted ei satuks kehvemasse konkurentsiolukorda võrrelduna riikidega, kus keskkonnaalased nõuded on leebemad.

CBAM võetakse kasutusele 2026. aastal. Maks hõlmab rauda, terast, tsementi, alumiiniumi, väetist. Nende kaupade importijad peavad kinni maksma tootjariigis makstava CO2 hinna ja EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi süsinikdioksiidi saastekvootide hinnaerinevuse.

Maksuvolinik Hoekstra sõnul on plaanitav muudatus seotud liidu püüdega vähendada bürokraatiat ja tõsta tootlikkust.

"Vähem kui 20 protsenti ettevõtetest vastutavad enam kui 95 protsendi heitkoguste eest," ütles Hoekstra. "See ei pisenda kuidagi kliimaeesmärkide tähtsust, kuid see on viis muuta elu palju lihtsamaks paljudele ettevõtetele kogu mandril."

200 000 ettevõttest vabastaks otsus kuni 180 000 tükki.

CBAM-i testimise ajal kurtsid ettevõtted keerulise ja kuluka vormide täitmise üle.

Kuna vähestel riikidel on EL-iga sarnane heitkogustega kauplemise süsteem või puudub see täielikult, on skeem osutunud importijatele koormavaks.

Märtsis avaldatud aruandest selgus, et ainult ligi 10 protsenti Saksamaa ja Rootsi ettevõtetest, kes pidid katseperioodil heitkoguste kohta aru andma, olid seda teinud.

EL-i kaubanduspartnerid, nagu USA ja India, kelle ettevõtetelt importijad tõenäoliselt maksu hakkavad nõudma, on mehhanismi tugevalt kritiseerinud, nimetades seda "esimese maailma probleemiks".

EL-i ametnikud väidavad, et viimaste reformide eesmärk on aidata liidu ettevõtteid, mitte aga nõrgendada meetme mõju, sest enam kui 95 protsenti impordist oleks endiselt kaetud.

Samuti avaldasid nad lootust, et see veenab ka teisi riike looma süsinikdioksiidiga kauplemise süsteemi.

Hoekstra konsulteerib muudatuse kohta ja märkis, et seda saab loodetavasti jõustada sel kuul oodatava koondakti kaudu. Selle peab heaks kiitma enamik liikmesriike ja Euroopa Parlamendi liikmeid.

Brüssel on lubanud vähendada bürokraatiat 25 protsendi võrra, väikeettevõtete puhul 35 protsenti, et hoogustada majanduskasvu ja investeeringuid ning vähendada kasvavat lõhet USA ja Hiinaga.

Sel aastal vaatab Hoekstra eraldi läbi CBAM-i, mis puudutab tsementi, alumiiniumi, elektrit ja vesinikku. Seda võib laiendada ka teistele sektoritele, nagu klaas, keraamika, tselluloos, paber ja puistekemikaalid.

Terasetööstus teeb lobitööd suurema erandi nimel. Tööstus soovib erandit EL-is toodetud kaupadele, mida eksporditakse väljapoole blokki, töödeldakse välismaal ja seejärel taasimporditakse liitu. Samuti soovib terasetööstus, et erand hõlmaks terasest komponente, nagu talad ja lennukiosad.

"Me vaatame meetme ulatuse hoolikalt läbi," ütles Hoekstra. "Me vaatame hoolikalt eksporti. Teeme seda avatud meelega, kuid samas teades, et see pole tingimata lihtne."

Allikas: https://www.err.ee/