Võrdse kohtlemise saladus: riik peidab riigi eest dokumente
07.02.2025
Justiitsministeerium keeldub võrdse kohtlemise volinikule Soraineni advokaadibüroolt tellitud analüüsi esitamast, samuti ei jagata analüüsi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Minister Liisa-Ly Pakosta sõnul aitab dokumendi asutusesiseseks kasutamiseks märkimine ühiskonnas paanikat vältida.
Läinud aasta oktoobris tellis justiitsministeerium Soraineni advokaadibüroolt analüüsi selle kohta, kuidas panna kokku soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus. Tänaseks on analüüs valmis.
Jaanuari lõpus palus analüüsi näha soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik – riigiametnik Christian Veske, kelle tööd ja tegemisi võimalik seadusemuudatus kõige enam mõjutab.
"Meil on täiesti õigustatud huvi olemas, et teada saada, mida plaanitakse," selgitas Veske.
Justiitsministeeriumile saadetud kirjast abi ei olnud. Minister Liisa-Ly Pakosta tänas pöördumise eest, kuid viitas kohe ka avaliku teabe seadusele, mis lubab eelnõu asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada senikaua, kuni see on piisavalt küps ametlikule kooskõlastusringile saatmiseks.
"Seaduses on selline võimalus, et ei tekiks asjatut paanikat ühiskonnas," rääkis Pakosta. "Et ei tekiks sellist arusaama, et ahah, nüüd ongi eelnõu valmis ja nüüd me hakkame seda kritiseerima."
Koolitus, kuidas ei tohiks eelnõu koostada
Võrdõiguslikkuse voliniku kantselei, mille paanikasse sattumist justiitsministeeriumis peljatakse, on 570 000-eurose aastaeelarvega riigiasutus.
"Enne, kui see seaduseelnõu justiitsministeeriumisse liikus, oli ta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutada," rääkis Veske ERR-ile ning meenutas, toonast sisulist ning pikka kaasamist, kuhu kantselei tublisti panustas. "Aga sellest hetkest, kui ta on justiitsministeeriumisse liikunud, enam meid kaasatud ei ole," lisas ta.
Pakosta aga selgitas, et just eelnõu pikas ajaloos peitubki justiitsministeeriumi vaoshoitud kommunikatsiooni põhjus. Ka temale tulid meelde ametnikud, kes varem eelnõu kallal töötasid.
"Selle eelnõu kohta koostas justiitsministeerium koolituse näitena, kuidas ei tohiks eelnõu koostada," ütles ta.
See teema pole Liisa-Ly Pakostale võõras. Vastupidi, ta meenutas, kuidas toetas kahe seaduse kokkuliitmist juba siis, kui ise seitse aastat võrdõigusvolinikuna töötas. Oma ametiaja viimastel aastatel tellis ta selle kohta Sorainenilt paar analüüsi ja proovis protsessis kaasa rääkida.
Kui võrdsed võimalused ja kellele?
Asi pole ainult kahe seaduse liitmises vaid ka selles, kuidas otsida tasakaalu võrdsete võimaluste ja võrdsuse vahel. Pakosta rääkis, et tänane võrdsete võimaluste seadus jõudis Eesti õigusesse siis, kui Eestil oli vaja üle võtta Euroopa Liidu võrdse kohtlemise direktiiv. Ka see direktiiv sündis pärast pikki riikidevahelisi vaidlusi, mille tulemust nimetab Pakosta võimalikult kitsaks kokkuleppeks.
"Meie põhiseaduse kaitse on tegelikult laiem, kui on selle Euroopa direktiivi kaitse," sõnas ta ning lisas, et kui Eestis võrdse kohtlemise seadus loodi, lähtuti seal rangelt direktiivist. "Minu soov on selles, et me tekitaksime selle laiema kaitse, mis vastaks põhiseadusele."
Tegelikult sooviti senisest palju laiemat kaitset pakkuda ka eelmise aasta kevadel kooskõlastusringile läinud eelnõuga. Pakosta aga viitas toonasele teravale tagasisidele, mille järgi mindi pisut liiale.
"Varasemas eelnõu versioonis nähti ette, et kehtestatakse inimeste võrdsus. Siiamaani meil Eesti õigusruumis on ikkagi nii, et me kehtestame inimestele võrdsed õigused ja võrdsed võimalused, mis on põhimõtteliselt teistsugune põhimõte," rääkis Pakosta.
Justiitsministeerium oli juba mullu kriitiline
See vaidlus ei jookse erakondade vahel. Eelnõu toonane versioon valmis Eesti 200 liikmest Pakosta erakonnakaaslase Tiit Riisalo juhitud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Eelnõu saatis oma allkirjaga kooskõlastusringile sotsiaalkaitseminister reformierakondlane Signe Riisalo.
Riisalo erakonnakaaslane, toonane justiitsminister Madis Timpson oli eelnõu üks teravamaid kriitikuid. Ta pani tähele, kuidas eelnõu ühes osas kohustatakse tööandjaid koguma täpset statistikat, et mehed ja naised oleks võrdselt koheldud samal ajal, kui eelnõu teises osas rõhutatakse, et diskrimineerida ei tohi mittebinaarseid isikuid.
"Teiseks on eelnõuga laiendatud kaitstavate tunnustuste loetelu, kuid ei ole piisavalt analüüsitud, kuhu selline üldistatud laiendamine välja võib viia," märkis Timpson. Veel täheldas ta, et põhiseaduses kirjeldatud diskrimineerimise keeld kehtib pigem avalikule sektorile. Samas pakkus eelnõu, et inimesi tuleks võrdselt kohelda ka kaupu ja teenuseid pakkudes, sealhulgas üüriturul.
"Inimestel ei ole üldist kohustust üksteist võrdselt kohelda," rõhutas Timpson ning märkis, et põhiseaduse järgi peab igaüks saama otsustada, kellega ja mis tingimustel ta mõne lepingu sõlmib.
Analüüsi ei näe ka Pakosta alluvad majandusministeeriumis
Hulga kriitikat saanud eelnõu jäigi riiulile. Õige pea võttis valitsuse juhtimise üle Kristen Michal ning kahe seaduse liitmine sai justiitsministeeriumi ülesandeks.
"Justiits- ja digiministeerium paneb kokku selliseid eelnõusid, kus on põhiõigustega tugev seos, aga mis ei ole tegelikult meie pädevuses," sõnas Pakosta.
Kusjuures selle töö ulatuses alluvad Pakostale majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastavad osakonnad. Tõsi, ka sealsetele ametnikele pole Soraineni analüüsi näidatud.
"Me ei ole seda laiemalt jaganud ja seda väga lihtsal põhjusel. Sellest arvamuste paljususest on meie eesmärk jõuda eelnõu ettepanekuni, kus me saaks rahulikult ja konstruktiivselt edasi minna selliste lahendustega, mis meie õigusruumi ja meie kultuuriruumi sobivad," selgitas Pakosta.
Aga mis on selles analüüsis siis sellist, mis võib teistes ametnikes paanikat tekitada ning rahulikku ja konstruktiivset arutelu pärssida?
Minister selgitas ERR-ile, et tema soovis Sorainenilt ainult ühte asja – seda, et juristid paneksid paberile täpse miinimumi, mida eeldab Euroopa Liidu võrdse kohtlemise direktiiv.
"See miinimumpilt on tegelikult väga hästi teada nii volinikukantseleile kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Lihtsalt kirjalikult kokkupanduna ei olnud meile see miinimumpilt kättesaadav kummastki asutusest," ütles Pakosta.
Pakosta kardab, et kui seda paberit teistele riigiasutustele levitada, võib neil jääda mulje, et niisuguse eelnõuga plaanibki ministeerium edasi minna.
"Me tahame sellest miinimumpildist kaugemale jõuda," rõhutas Pakosta. "See on lihtsalt üks osa ettevalmistavatest materjalidest. Puudub põhjus seda jagada ja puudub põhjus, et seda hakataks kuskil jagama selle pähe, et nüüd on selline eelnõu tehtud."
Kohtumist ei saa ja helistamine paistab kohatu
Pakosta kinnitas, et kui justiitsministeerium on omapoolse pakkumise eelnõuks vorminud, kutsutakse laua taha nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika eest vastutavad ametnikud kui ka võrdõigusvolinik Christian Veske.
Veske ütles, et riigiasutused võiksid koostööd teha seadusloome võimalikult varajases etapis. Niimoodi oleks tema meelest efektiivsem. "Muidu panustatakse palju aega ja raha, tehakse eelnõu valmis ja siis selgub, et teised osapooled näevad seal suuri probleemkohti, mida tuleb siis hilisemas faasis lahendama hakata," sõnas Veske.
Veske sõnul mõeldakse kantseleis nüüd, kuidas edasi minna.
Pakosta viitas oma vastuskirjas, et ei näita Sorainenilt tellitud dokumenti, sest tegu on seaduseelnõu kavandiga. Samas rõhutas ta ka ERR-ile antud intervjuus, et dokument pole mingil juhul eelnõu toorik.
Veske märkis, et kui tegu on analüüsiga, peaks selle tulemused seaduse järgi avalikud olema. "Minu jaoks on see arusaamatu, et neid dokumente ei jagata," sõnas ta. "Ja natuke arusaamatu on ka see, et isegi praeguses olukorras me ei suuda ka omavahel kohtuda. Ma olen proovinud mitu korda justiitsministriga kohtuda, aga seni pole seda võimalust tekkinud."
Veske võttis võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku rolli Pakostalt üle 2022. aastal. Seaduseelnõu kokkupanemiseks sai justiitsminister ülesande eelmise aasta suvel.
Nii Pakosta kui ka Veske täpsustasid, et paaril konverentsil on nad siiski trehvanud. "Sellist lippudega laua taga istumist ja koosolekut me pole teinud, küll me selleni ka jõuame," sõnas Pakosta.
Aga võib-olla võiks asjade selgeksrääkimiseks piisata ka riigiasutuse juhi ja ministri vahelisest telefonikõnest?
"Ma pean seda ebaõigeks, et ma helistan otse justiitsministrile, kui ma temaga esmalt ametlikult kohtunud pole," vastas Veske.
Allikas: https://www.err.ee/