Valitsus tahab muuta töötamise paindlikumaks

Võrreldes varasema eelnõu versiooniga võimaldatakse täiendavat tööaja paindlikkust kõigile töötajatele, mitte vaid teatud sihtgruppidele.  

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on tegu muudatustega, mida tööandjad on pikalt oodanud, kuid mille detailide osas valitsuses seni kokkulepet polnud saavutatud.

"Tegemist on tööturu osaliste poolt ammu oodatud leevendustega, mis võimaldavad sõlmida kaasaegseid ja paindlikke töölepinguid. Tingimused saavad olema lihtsamad, kui varasem lahendus ette nägi ning on leitud hea tasakaal tööaja paindlikkuse ja töötaja kaitse vahel," rääkis minister.  

Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask ütles, et seaduseelnõu kätkeks jõustumisel mitmeid riske just töövõtja vaates.

"Viimases seaduseelnõus, mis minuni jõudis, oli kirjas, et töötaja ja tööandja kokkuleppel võib töötaja minimaalne töötundide arv olla kümme tundi nädalas ja paindlikku tööaega lisanduda kuni 30 tundi. Töötajale tähendab see suurt ebakindlust, sest tööandja garanteeribki tööd vaid 10 tundi nädalas, ning ülejäänud töö on vastavalt võimalusele. Selline korraldus muudab töötajale elu planeerimise keeruliseks," rääkis Vask.

"Teisalt võib esineda ka olukordi, kus töölepingus fikseeritakse 10 tundi nädalas, kuid tegelikkuses saab töötaja pidevalt rohkem töötunde. Sellisel juhul võib töötajale jääda ekslikult mulje, et tegemist on täiskohaga tööga. Kui aga tegelik töömaht hiljem väheneb, võib see kaasa tuua arusaamatusi ja vaidlusi, kus otsustavaks saab lepingus kirjas olev minimaalne töökoormus," rääkis Vask.

Paindliku tööaja kokkuleppe kohaselt saab edaspidi töötada tööajavahemikuga, mis sisaldab kokkulepitud tunde, mis on alati garanteeritud, ja lisatunde, mida võib, aga ei pea tegema. Näiteks lepitakse kokku, et töötaja tööaeg on 0,25-0,75 või 0,5-1,0 koormust. 

Võrreldes eelnõu varasemate versioonidega on välja võetud põhimõte, et paindlikke kokkuleppeid saab sõlmida üksnes teatud sihtgruppidega (nt õpilased ja tudengid, pensionärid jne). Eelnõu eesmärk on võimaldada täiendavat tööaja paindlikkust kõigile töötajatele, kes seda soovivad ja vajavad.  

Keldo sõnul tegid sellise ettepaneku eelnõu kooskõlastamise käigus mitmed osapooled, näiteks Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda, Hotellide ja Restoranide Liit ja Tööinspektsioon.

Paindlike tööaja kokkulepete eesmärk on motiveerida tööandjaid sõlmima võlaõiguslike lepingute asemel töölepinguid, mis pakuvad töötegijatele rohkem tööalast kaitset, nagu puhkuseõigus ja miinimumtöötasu. 

Paindlikke kokkuleppeid on võimalik sõlmida kõigis sektorites ning töötaja tunnitasu peab enamikul juhtudest olema vähemalt 1,2-kordne alammäär (nt 2025. aastal tunnitasu vähemalt 6,37 eurot). Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb järgida kehtivaid töö- ja puhkeaja nõudeid ehk töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega.  
 
Lisaks taastatakse eelnõuga varasem pikaaegne iganädalase puhkeaja praktika, mille kohaselt iganädalane järjestikune puhkeaeg hõlmab ka igapäevast puhkeaega.

See tähendab, et tavapärase tööaja arvestuse korral (st E-R töö) tuleb töötajale tagada 48 tundi järjestikkust puhkeaega ning summeeritud tööaja arvestuse korral (st graafikuga töö) 36 tundi. Selline praktika on Eestis kehtinud töölepingu seaduse loomisest alates.   
 
Töölepingu seaduse muutmise eelnõu käis teisel avalikul kooskõlastusringil mullu novembris. Eelnõu on plaanis valitsusele kinnitamiseks saata lähinädalatel.  

Allikas: https://www.err.ee/