Uudne majandusindeks paljastab tehisaru kasvava rolli tööjõuturul
Üks suurtest TI-arendajatest, populaarse Calude.ai teenuse arendaja, Anthropic, koostas uudse majandusindeksi, mis aitab selle kasutajate päringute alusel mõista, kui suure osa oma tööst on inimesed juba vargsi automatiseerinud, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Levinud soovituse järgi võib ignoreerida, mida keegi räägib või lubab. Tegeliku tõe toovad esile tema teod. Vaatluseks sobib ka inforuum. Näiteks on võimalik Google'i päringute analüüsi töövahenditega avastada haiguspuhangute algust või mõne kiiresti leviva sotsiaalse nakkuse levikut. Terviseprobleemide ilmnemisel küsivad paljud hädalised abi dr Google'i käest, kirjeldades enda või lähedase sümptomeid, ravi või muid haigusega seotud muresid.
Näiteks päringute "gripisümptomid", "maitse- ja lõhnakaotus" või "kuidas ravida köha" kasv viitab reaalajas arenevale haiguspuhangule, tihti enne ametliku epideemia hoiatust. Uurida võib ka erinevate sotsiaalsete juhtumite või muude fenomenide tõusu ja hääbumist.
Sarnase meetodiga saaks teada, milliste teemadega ja ülesannetega otsitakse abi tehisaruga seotud keskkondades. Nii võiks kirjeldada, millistes valdkondades ning milliste ametitega seotud ülesannetega pöördutakse TI poole. See omakorda võimaldab hinnata, millistes tegevusvaldkondades püüavad töötajad end TI abiga tõhusamaks muuta. Samas saab spekuleerida ka inimese töise panuse asendamise potentsiaali üle.
Üks suurtest TI-arendajatest, populaarse Calude.ai teenuse arendaja, Anthropic, koostas selle idee põhjal uudse majandusindeksi. Tegemist on esmakordse avalikkusega jagatud vaatega TI-teenuse kasutajaskonna vajadusmustritesse. Miljonitel anonüümseks muudetud vestlustel rajanev vaade annab selgema ja realistlikuma pildi, kuidas kasutatakse töömüügi majanduses enda ülesannete lahendamisel TI abi.
Andmekogu tehakse avalikuks ning kõik, keda huvitab ja kel on oskused või küsib abi TI käest, saavad uurida ja avastada mõne hinnangul tööstusrevolutsiooni järel teise suure sotsiaalse mullistuse algust. Sama hästi võivad nad leida tõendeid, et need jutud on alusetud.
Selline vaade on huvitav ka sissejuhatuses esitatud mõtte kontekstis. Anthropic ise ei küsi inimestelt nende TI kasutamise kohta ega püüa teelehtedelt tulevikku ennustada. Neil on vahetu võimalus vaadata, kuidas tehisintellekti tegelikult kasutatakse.
Uuring keskendus TI-le antud ülesannetele. Neist osa on unikaalselt seotud ühe või kitsalt määratletud ametiga. Samas võib mitu töövõtuvormi sisaldada kattuvaid tööülesandeid. Viimase on näiteks visuaalne ülesanne, mida võivad teha disainerid, fotograafid, turvakontrolli tegijad või radioloogia erialaarstid.
Mõned ülesanded on sellised, mille puhul on ilmne küsija soov oma tööd automatiseerida ehk lasta see TI-l enda eest ära teha. Teisel juhul võib töise vestluse põhjal eristada juhtumeid, milles küsija suurendas TI abil oma võimekusi ilmsemalt.
Näiteks kasutatakse TI-keskkonna võimalusi arvuti programmikoodide loomisel. TI abil valmib soovitud funktsionaalsusega kood enamasti mõne sekundiga, samas kui inimesel võib sama tulemuse peale kuluda tunde. Uudses töökorralduses vabaneb inimese intellektuaalset ressursi, milles vaid osa kulub loodud koodi kontrollimisele.
Anthropic lähtus indeksi loomisel soovist saada aimu, kuidas TI on juba majandusse integreeritud. Edaspidise ülevaatega peaks joonistuma pilt, kuidas TI rakendub erinevate ülesannete ja erinevate ametite lõikes. Ilmselt asuvad teised analoogse TI-teenuste arendajad avaldama enda indekseid. Selles valdkonnas on tegemist klientide hõivamise võistlusega.
Anthropicu esimese majandusindeksi peamistest järeldustest ilmneb, et enim ülesandeid oli juba seotud mainitud tarkvaraarendusega. Selle kõrval oli teine suur kasutusvaldkond tehnilise teksti koostamine. Seejuures rohkem kui kolmandiku seda tüüpi ülesandeid andnute põhjal hinnatakse, et TI kasutus moodustas vähemalt veerandi erialaste ülesannete tegemisel. Peaaegu neljal protsendil ehk igal 25. juhul paistis, et Claude.ai teenusega tehti ära 75 protsenti tööülesannetest.
Selle kogemuse põhjal hinnatakse, et 57 protsendi kasutusjuhtude puhul oli tegemist oma töise asjatundlikkuse ja võimekuse suurendamisega. Teisisõnu kasutati TI-d koostöö võtmes. Näiteks sooviti, et TI kontrolliks olemasoleva programmikoodi vigu või muudaks seda tõhusamaks. Ülejäänud 43 protsenti kasutas TI-d eeskätt oma ülesannete automatiseerimiseks või otsesteks tööülesannete täitmiseks näiteks kogu arvutikoodi kirjutamiseks.
Suurim kasutusvaldkond oli seotud arvutite ja matemaatikaga. Sellest umbes kolm korda väiksema osa moodustas kunsti, meelelahutuse, spordi ja meediaga seotud ülesannete spekter. Enam-vähem samas suurusjärgus olid haridusvaldkonnas õpetamisega seotud tööd nagu ülesannete või õppematerjali koostamine ehk mitteõpilaste soov lasta koolitöö ära teha.
Paarikümnest valdkonnast kõige väiksema osa moodustas põllumajandus, kalandus ja metsandus. Ühtlasi ilmnes, et TI-d kasutatakse kõige enam keskmise ja kõrge palgaga ametite ülesannete puhul. Ilmselt kajastab see nii praegust TI-alast teadlikkuse levikut kui ka selle võimaluste piiratust.
Uudse majandusindeksi taustaprotsesside puhul on kasulik teada, et 2021. aastal loodud Anthropicu üks asutaja ja peadirektor Dario Amodei märkis jaanuaris toimunud Maailma Majandusfoorumil, seda ilmsemalt olles informeeritud praeguse majandusindeksi alusinformatsioonist, et TI-mudelid võivad kahe kuni kolme aasta jooksul ületada inimeste võimeid "peaaegu kõiges".
Isegi kui see on üks protsent mõttelisest "kõigest", on tegemist triljoni dollari suuruse uue turusegmendiga. Selle nimel on väga raske end tagasi hoida.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Allikas: https://novaator.err.ee/