2024. aastaga kasvas nii töötute kui ka hõivatute arv

2024. aasta keskmine töötute arv oli 57 100, mida on 9400 inimese võrra enam kui 2023. aastal. Aastases võrdluses suurenes töötus kõigis vanuserühmades nii meeste kui ka naiste hulgas.

2024. aasta töötuse määr 7,6 protsenti oli 1,2 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem.

Naiste ja meeste töötuse määr oli üsna sarnane, vastavalt 7,5 protsenti ja 7,6 protsenti.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse näitajates toimus hüpe ülespoole kohe 2024. aasta esimeses kvartalis. "Ülejäänud aasta vältel näeme vaikset langust ning stabiliseerumist. Neljanda kvartali töötuse määr 7,4 protsenti oli sama nagu kolmandas kvartalis," lausus ta. 

Möödunud aasta lõikes suurenes ka hõivatute arv.

2024. aasta keskmine hõivatute arv oli 698 600, mida on 4000 inimese võrra enam kui 2023. aastal. Tööhõive määr 68,9 protsenti oli siiski 0,3 protsendipunkti võrra väiksem kui aasta varem.

Hõive kasv toimus naiste ja paljuski just üle 65-aastaste naiste arvelt, samas kui hõivatud meeste arv mõnevõrra vähenes. Hõivatud naisi oli 2024. aastal 4400 võrra rohkem kui aasta varem ning 2500 neist oli vanuses 65–74 aastat. Hõivatud mehi oli 400 võrra vähem.

Piirkondade lõikes tuli hõivatuid juurde Põhja-, Lõuna- ja Kirde-Eestis, Kesk-Eestis jäi olukord samaks ning Lääne-Eestis hõivatute arv vähenes.

Tegevusalati oli näha nii tõusu kui ka langust

Hõive kasvu oli näha põllumajandussektoris ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas. Mõlemas oli hõivatute arv viimase viie aasta kõrgeim.

Tootmissektoris kasvas hõive toiduainete ja elektriseadmete tootmises. Kaubanduse valdkonnas kasvas hõivatute arv mootorsõidukite müügis. Hõivatute arv suurenes spordi ja vaba aja tegevuste valdkonnas ning teatud määral ka ehitussektoris.

"Suurimat langust hõivatute arvus näeme näiteks arvutite ja elektroonika- ning optikaseadmete tootmises. Töötlevas tööstuses tervikuna vähenes hõivatute arv 8900 inimese võrra. Vähenemine toimus ka tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, kus 2024. aastal oli tööga hõivatuid 3900 võrra vähem kui aasta varem," selgitas Vassiljeva.

Korraga suurenes nii töötute kui ka hõivatute koondarv

Vassiljeva selgitas, et nii töötute kui ka hõivatute arv said korraga suureneda, sest esiteks kasvas 2024. aastal Eesti tööealiste elanike arv 9600 võrra.

Teisalt kasvas ka inimeste majanduslik aktiivsus ning mitteaktiivsete inimeste hulk vähenes 3700 võrra.

"Ühes sellega kasvas ka tööjõus osalemise määr, mis 2024. aasta arvestuses oli 74,6 protsenti ja seega 0,7 protsendipunkti kõrgem kui 2023. aastal," ütles Vassiljeva. 

Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike.

Allikas: https://www.err.ee/