Ministeerium ei toeta vanemapuhkuse lisamist põhipuhkuse aja hulka

Töölepinguseaduse kohaselt ei arvestata töötajate põhipuhkuse aja hulka vanemapuhkusel oldud aega, kuid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Christian Veske saatis möödunud aastal MKM-ile kirja, et tema hinnangul ei ole niisugused piirangud õigustatud.

Veske tõi välja, et võrdse kohtlemise seaduse kohaselt on sooline diskrimineerimine ka inimese ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja sünnitamise, lapsevanemaks olemise ja muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega ning töölepingu seadus näeb ette, et tööandjad peavad järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab aga, et töötajat ei tohi tema perekondlike kohustuste täitmise tõttu kohelda halvemini kui teisi töötajaid.

MKM kaalus küsimust mitu kuud, kuid on nüüdseks seisukoha välja kujundanud.

"Kaalusime põhjalikult võrdsusvoliniku ettepaneku võimalikke mõjusid nii töötajatele kui ka tööandjatele. Kokkuvõttes leiame, et vanemapuhkuse ajal põhipuhkuse arvestamine võiks soolise diskrimineerimise osas viia vastupidise olukorrani ja naiste positsioon tööturul võiks hoopis halveneda," ütles ministeeriumi avalike suhete juht Laura Laaster.

Laaster selgitas, et vanemapuhkus ei ole võrreldav teiste puhkuse liikidega: kui muud puhkused, näiteks emapuhkus, õppepuhkus või lapsepuhkus antakse konkreetsel praktilisel eesmärgil lühema aja jooksul, töötajale ei otsita asendajat ja töö saab inimese naastes kohe jätkuda, siis vanemapuhkuse periood on märksa pikem. Selleks ajaks otsitakse töötajale enamasti asendaja ning oma tööülesanded antakse talle üle.

"Vanemapuhkus on teistest puhkuseliikidest ka oluliselt pikem, kuni kolm aastat," tõi Laaster välja.

MKM-i hinnangul tooks põhipuhkuse kogunemine vanemapuhkuse ajal olemuslikult kaasa vanemapuhkuse perioodi pikendamise kolme kuu võrra tööandja kulul ja motiveeriks lapsevanemaid jääma pikemaks ajaks tööturult eemale.

"Mitu last järjestikku saavatel vanematel oleks kogutav puhkusepäevade arv ja potentsiaalne töölt eemal viibitav aeg veelgi pikem. Kuigi isade vanemahüvitise kasutamine on kasvanud, siis 70 protsenti isadest jätkab töötamist täiskoormusega. See tähendab, et vanemapuhkuse de facto pikendamine mõjutaks eelkõige naisi. Mida kauem inimene töölt eemal viibib, seda keerulisem on aga tööle naasta," lausus Laaster.

Laaster lisas, et see omakorda võib vähendada vanema seotust tööturuga, süvendada soolist palgalõhet ja emaduslõivu ehk laste saamise mõju sissetulekutele ja karjäärivõimalustele.

Muudatus suurendaks märkimisväärselt ka tööandjate kulusid, näiteks kolmeaastase vanemapuhkuse korral oleks töötajal umbes 84 lisapuhkepäeva, mis tooks rahandusministeeriumi prognoositud 2025. aasta keskmise palga juures tööandjale ligi 8000 eurot lisakulu.

"Kui perre sünnib mitu last järjest, suureneb tööandja kulu veelgi – näiteks kuueaastase vanemapuhkusega kaasneks 168 lisanduvat puhkusepäeva ehk ligi pooleaastane täiendav tööturult eemal viibimine ja umbes 15 300-eurone lisakulu. Samuti mõjutaks see ettevõtete töökorraldust ja raskendaks puhkeaja planeerimist, kuna lapsevanematel on vahetult pärast vanemapuhkust õigus puhkust võtta endale sobival ajal," ütles Laaster.

Selline lisakoormus võib MKM-i hinnangul tekitada tööandjates vastumeelsust sünnituseas naiste palkamise suhtes, mis omakorda suurendaks soolist diskrimineerimist tööturul.

Ministeerium märkis, et Eestis on kõige pikem kõrge hüvitise määraga vanemapuhkus Euroopa Liidus ning veelgi pikem võimalus lapsevanemal tööturult eemal viibida võib negatiivselt mõjutada nii lapsevanemaid kui tööandjaid.

"Nii võib ettepanek, mis esmapilgul tundub omavat lapsevanematele positiivset mõju, tegelikult mõjuda hoopis vastupidi. Jääme seetõttu seisukohale, et kehtivat regulatsiooni ei ole otstarbekas muuta," tõdes Laaster.

Allikas: https://www.err.ee/